istet või trooni. Amuletina sümboliseeris "pandla" märk Isise kaitset. Isis oli võimas ning lahke emajumalanna, esindades kõige hellemat ja südamlikumat emalikkust. Tema müüt, mis on ehk kauneim ja liigutavaim kõigist rahva teadvuses sündinud lugudest, võib olla alguse saanud lihtsast viljahingest, kellest arenes abikaasalikku ja emalikku kiindumust tundev olend. Isis leinas oma meest ning tegi kõik endast oleneva, et teda taas ellu äratada. Olles egiptuse viljaema, kehastas ta tõenäoliselt ka tuult. Ta moondab end pääsukeseks ning elustab surnud Osirise, lehvitades talle tiibadega tuult ning täites tema suu ja ninasõõrmed magusa õhuga. Väärib märkimist, et Isis on üks vähestest tiivulistest egiptuse jumalaist. Isis on üks neist jumalustest, kes saavutavad mingil põhjusel erilise võimsuse. Esialgu oli ta vaid liibüa päritolu hing, keda seostati viljakasvuga, kuid hiljem sai ta nii oluliseks, et talle omistati kõikvõimalikke atribuute
Vana-Egiptuse tähtsamad jumalad: HOROS kujutati algslt jahikullina või kullipeaga. Oli kuningavõimu jumal. SETH Oli kõrbetormi või lihtsalt kõrbejumal. Esindas üldiselt kurja jumalatüüpi. Horose rivaal. (AMON-)RA Oli tüüpiline päikesejumal, eluandja, õigluse- ja korralooja. OSIRIS Surnute riigi valitseja. ISIS Tähtsaim jumalanna, Osirise abikaasa, väga populaarne. Esindas emalikkust, oli lahke. Perekonnahoidja, Egiptuse viljaema. NEPHTHYS Sethi abikaasa, tegutseb surnuteriigis. ANUBIS Saakalipeaga, tegutseb surnuteriigis. THOTH Iibisepeaga. Jumalate kirjutaja, takuse- ja kalendrijumal. Tegutseb surnuteriigis. Müüt, mis on Egiptuse religiooni peateema: Osiris mõrvati oma venna Sethi poolt. Isis ja Nephthys leidsid surnukeha tükid, mis olid laiali üle kogu Egiptuse. Võluvõimetga Isis äratas Osirise mõneks ajaks ellu ja lasi end eostada. Sünnitas poja Horos. Horos maksis oma isa eest kätte
(loorberipärg) Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna (ehted) Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal (Tiivulised sandaalid) Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna (vibu ja nooled) Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal (vasar) Demeter- viljaema, tänu temale vahelduvad aastaajad (viljapeadest pärg ja tõrvik) Iiris- Hera sõnumitooja, sümboliseerib rahu taeva ja maa vahel (Vikerkaar) Eros- tema nooled sütitasid inimeste ja jumalate südametes armastuse (vibu ja nooled) Dionysos- veini- ja viljakusejumal, kinkis inimestele joogi, mis teeb muretuks ja rõõmsaks (viinamarjakobar) Müütidest pärit mõisted Achilleuse kand – inimese nõrk koht Ariadne lõng – raskest olukorrast väljapääs
Ühtlasi peeti teda ka riigikolde jumalannaks. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle,kus põles igavene tuli.Kui kuskil rajati koloonia,siis viisid kolonistid sütt kodulinna koldest uue linna koldesse,et sealgi süüdata igavene tuli Hestia auks.roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat,keda kutsuti Vesta neitsideks. Roomas kutsuti teda Vestaks. Hestia Demeter Kronose ja Rhea tütar.Ta oli kreeklastele nn. Emajumal,viljaema,viljajumalanna.Tema kaudu pühitseti viljapõlde ning rehealused olid samuti tema kaitse all.Nii põld kui rehealune olid Demeteri templid,kus ta võis iga hetk kohal viibida. Demeteri tähtsaim pidustus toimus viljalõikuse ajal.Alguses oli tegemist lihtsa tänupühaga kuid hiljem muutus see müstiliseks riituseks,millest me vähe teame.Septembris peetud suur pidustus toimus vaid iga viie aasta tagant,kuid see kestis ka üheksa päeva.Korraldati rongkäike,toodi
annaabi.ee 
