" ja miks peavad kõik õpilased eksamid võtma teatavates eluetappides? Esiteks, eksamid on selleks, et näidata ja mõistma, mida õpilased tegelikult teavad. See aitab õpetajal kehtestada eri vanuses ja eri võimetega lastele standardeid. Teiseks, kui eksameid pole üldse, siis lastel pole soov õppida ja ka poleks midagi püüdlema. Eksamid on õppeprotsessi kiirendaja. Kolmandaks, eksamid panevad vastutuse õpetajatele nende töö eest. Seega eksamid on mõeldud mitte ainult vilistlastele, vaid ka nende õpetajatele. Küsimust, kas on vaja eksameid võtta või mitte, on arutatud juba aastakümneid. Paljud inimesed väidavad, et eksamid on subjektiivsed. Nad kontrollivad vaid piiratud hulgal oskusi. Lisaks, eksami sooritamise ajal õpilased kannatavad stressi ja ebavajaliku ärevuse tagajärjel. Sageli see viib eksamite madalale tulemustele isegi siis, kui laps on hästi ette valmistatud. Seevastu paljud psühholoogid ütlevad, et lapsed vajavad positiivseid saavutusi
puudutab. Sellest saime meiegi inspiratsiooni praktilise töö ideeks. Teema on meile endale südamelähedane ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumis on alati muusikat austatud. Leiame, et õigeid väärtushinnanguid ja traditsioone peab jätkama. Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua rohkem helisid. Töö esimeseks eesmärgiks oli panna proovile õpilaste muusikalised teadmised ning loomingulisus. Samuti oli soovisime juhtida tähelepanu ka kooli nimekatele muusikutest vilistlastele, nende loomingule ning tutvustada neid kui andekaid inimesi kogu kooliperele. Muusikanädal toimus 26. jaanuar kuni 2. veebruar. Nädal algas esmaspäeva hommikul avakõne, projekti tutvustamise ning koori esinemisega. Teisipäevaks kaunistasime kooli seinad vilistlasi tutvustavate plakatitega ning kooliraadios mängiti vaid nende loomingut. Kolmandal päeval toimus põhikooli klassidele suunatud viktoriin. Viktoriin toimus kahes osas
õppetulemustest mitte vähem tähtsad pole paljude süvaõppega koolide pikaajalised traditsioonid, mis kõrvalseisjale võivad tunduda jaburad, kuid mis loovad koolis erilise õhkkonna ning seovad koolikaaslased ja kooli kogu eluks" 4. ,,Valdavalt arvatakse, et süvaõppega koolide investeeringud tulevad nn tavakoolide arvelt ning neid eelistatakse teistele koolideletegelikult on paljud investeeringud saanud teoks tänu MTÜ-dele ja oma kooli hindavatele vilistlastele." 5. ,,Paljud haridusametnikud ning visionäärid on soovitanud nn eliitkoole laiendada ning võtta vastu rohkem õppureidesmapilgul suurepärane idee, mis vähendaks nurinat "väheste väljavalitute" üle. Kurb tõsiasi, on aga see, et nn eliitkoolid kannatavad juba aastaid ülerahvastatuse all ega peaks suuremale rahvamassile vastu." 6. ,,Minu jaoks üks segadusttekitavamaid nn eliitkoolide vastaste argumente on kooli kaugus kodust
Valitakse nii 20. sajandi alguse eesnimesid (Anette; Karl) kui ka laennimesid (Liisa; Siim), ent ülekaalus on siiki uuemad võõrapärased nimed (Annabel; Kevin); eesti eelisnimestikus on üha sagedamini eesnimesid, mis on moes ka teistes Euroopa maades. (Alender et al 2003: 10) 3.2. Nimepaneku reguleerimine Peatükis tuuakse välja andmed selle isikunimekorralduse kohta, mille järgi pandi nimed 1929.- 1931. aasta Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi vilistlastele ning tänapäevase isikunimekorralduse kohta. 21 3.2.1.Isikunimekorraldus Eesti Vabariigis 1918-1940 Eesnime panekut reguleeriti Eesti Vabariigi perioodil 20. märtsil 1931. aasta perekonnaseisu seaduse kohta antud juhtnööride muudatuse §26 lõikes 4, mille järgi ei võinud lapse sünniakti kanda vastsündinu kohta nimesid, mis olid vastuolus heade kommetega; mis teisiti võisid
annaabi.ee 
