juhtimisel. Sissetungi Palestiinasse juhtis pärimuse järgi Joosua. 12. 11. sajand: nn kohtumõistjate ajajärk, mil maa polnud tõenäoliselt poliitiliselt ühendatud, vaid teineteisest suhteliselt sõltumatud hõimud elasid oma pealike kohtumõistjate (sofet) alluvuses. Perioodi iseloomustab vaen Kaanani rannikualal elavate vilistitega. 11. sajandil said iisraellased lüüa Palestiina rannikul asuvatelt vilistitelt. Võitluses vilistite vastu tõusis Saul iisraellaste esimeseks kiningaks (valitses u 1030 1002), kuid läks vastuollu ülempreester Samueli ja oma väepealiku Taavetiga, sai vilistitelt lüüa ja tappis enda. Riigi tekkimine ja hiilgeaeg 11. sajandi teisel poolel juhtisid võitlust vilistite vastu Jahve ülempreester Saamuel ja väepealik Saul, kelle Saamuel üldsuse survel kuningaks võidis (Saul valitses u 1030 1002)
vilistitega. Riigi tekkimine ja hiilgeaeg XI saj II poolel juhtisid võitlust vilistite vastu Jahve ülempreester Saamuel ja väepealik Saul, kelle Saamuel üldsuse survel kun-ks võidis. Sauli ja Saamueli vahel puhkenud konflikti tagajärjel hakkas Saamuel Sauli vastu edendama Juuda suguharu pealikku Taavetit. U 1000 sai Saul sõjas vilistitega lüüa ja tappis enda. Taavet tõusis iisraellaste kuningaks. Taavet (1000 970) lõi puruks maa põhjaosale toetuvad Sauli pooldajad ja vallutas vilistitelt Jeruusalemma. Enamus vilistite alasid alistati. Palestiina oli seega alistatud Taaveti ülemvõimule. Võimu pärandas ta ühele oma noorematest poegadest Saalomonile. Saalomon (970 931). Iisrael oli tõenäoliselt Kaanani võimsaim riik, mille valdused ulatusid Punase mereni ja mis oli tihedates suhetes teiste seas Tüürose kuninga Hiiramiga. Jeruusalemma rajati Jahve tempel, mille ehitamiseks kasut foiniikia meistrite teeneid. Valitsusaja lõpul puhkesid rahutused riigi põhjaosas.
annaabi.ee 
