Kaanani lõunaosas poolkõrbe ja kõrbealadel. 19-18.saj eKr esiisa Aabraham rändas Mesopotaamiast Kaananisse. 17-16. saj eKr heebrealaste üheosa iisraellaste sattumine Egiptusesse, Niiluse deltasse (Egiptuse orjapõli). 1250-1200 eKr iisraellaste väljarändamine Egiptusest Moosese juhtimisel vaarao RamsesII (1290-1224) ajal. 11 saj lõpp Saul – väepealik, hiljem kuningas, pani aluse Iisraeli riigi rajamisele. 1000 – 962 – kuningas Taavet vallutas vilistidelt Jeruusalemma (tappis vilistide vägimehe Koljati) 962-922 kuningas Saalomon – kaasnes riigi õitseng. Jeruusalemma ehitati Jahve tempel. Salomoni surma järel riik lagunes kaheks Põhjapoolne riik Iisrael – pealinn Samaaria ja lõunapoolne riik Juuda (pealinn Jeruusalemma). 721- assüürlaste ülemvõim (kun. SargonII (721-705) Vallutasid Iisraeli riigi. 597 Uus-Babüloonia ülemvõim (kun NebukadnetsarII) Vallutavad Iisraeli riigi
11. Kümme käsku juhised, mille Mooses sai Jumalalt Siinai mäel kahel savitahvlil. Sellele tugineb kogu judaistlik ja kristlik käsuõpetus. 12. Kuldvasikas inimesed, kes Moosest mäejalamil ootasid, arvasid, et ta ei tule tagasi ning leidsid uue jumaluse, keda kummardada. Selleks sulatati kõigi naiste ehted ja tehti kuldvasikas. - ebajumala kuju, mille juudid valmistasid kui Mooses Jahvelt käsud sai. - tähendus: raha himustamine. 13. Palestiina sai nime vilistidelt. 14. Piimajõgede maa - Palestiina paradiislik küllus. 15. Taevamanna meie mõistes ootamatu kingitus. Kui Mooses Iisraeli rahvaga läbi kõrbe rändas, siis sadas taevast mannat ja vutte. 16. Jeeriko pasun läbilõikav vali kisa, Jeeriko oli linn, mis Joosua juhtimisel vallutati vähimagi vastupanuta. Kui Iisraeli rahvas lähenes Jeeriko linnale, käskis Jeeriko kuningas kõik linnaväravad sulgeda. Linna ümbritses kõrge tugev müür
enne Kristuse sündi, tema esiisa Aabrahamist, viimase pojast Iisakist ja pojapojast Jaakobist. Piibli järgi olevat Jehoova tõotanud selle maa anda Aabrahamile ja tolle järglastele, kui ta peab kinni ainujumala usust. Sellepärast nimetatakse Püha Maad ka Tõotatud Maaks. (Piibel 1990, 1Moos 15, 17) Siiski on Piibel religioosne kirjandus ja pole koostatud ajaloolisi eesmärke silmas pidades. Palestiina nimi võeti kasutusele 12.sajandil eKr Vahemere idarannikule asunud vilistidelt (heebrea keeles pelishtim) (EE 7 1994 sub Palestiina). Palestiina elanikkonnal polnud konkreetset rahvust, oma identiteedi märkimiseks kasutasid nad pigem piirkondlikke kui rahvuslikke tähistusi. Selle tõttu oli palestiinlane see, kes elas nn viljaka poolkuu ehk ,,Suur-Süüria ruumis". (Kassis 2008, 1442) Suur osa Kaananimaa rahvaid kõneles sama semiidi keelt, lõi sarnast kunsti ja pronksrelvi ning jagas sama mitme jumala usku
annaabi.ee 
