nagu raske loor on igatsus mind köitnud ja ei ole sõnu rohkem. Luba mulle ta mu armsam. Ikka kordan Sulle (1:79)! Mida ma veel hoian, keda ma veel kaitsen, kui mitte sind (4:12). Ei taha ma neid, kel näod libedamad, kellel palju vara, needki põlgan ära (1:78). Kes sind on näinud, see on palju näinud. Vist oleks õigem öelda näinud kõik (4:133). Sa tahtmatult naeratama pead (3:131). Vaid vilistad nagu lind (2:105) ja maailm korraga jääb sulle vait (3;126). Jääb kõrvu keele pehme kõla (3:147). Tahan suudelda su käsi, tunda sinu huulte niiskust (4:114). Kas teeme mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas hakkame kisendama sosistusi või sositama kisendusi (4:83)? Meie tahame elada ja kirjutada Aegade-raamatusse.. (4:66) Meie silmades säravad sädemed,
... 49 Põder, kes käis varvastel Illustreerinud Mari Kaarma Vahvaid jutukesi loomadest ja nende tegemistest. Eelkooliealisele lapsele natuke raske lugeda, aga algklassi lastele sobib hästi. Meeldis jutuke Rebase lokaator, mis rääkis sellet kuidas sa saaksid rebast silitada. Et panend vaiksel ööl valge lina ümber, kükitad maha ja vilistad hiirehäälega vilet. Rebane tuleb hiirt püüdma, aga seda, kui lähedale ta sulle tuleb jaka sateda silitada saad, see sõltub sinust. Jutuke Põder käib varvastel rääkis sellest, et põder kaitseb oma vasikat, ise temast vaikselt ja kergel sammul eemale minnes ning jättes lumele sellised jäljed, nagu käib varvastel ja lootes, et ei märgata teda ega tema põdravasikat. Lugedes seda raamatut sain aru, et Jaan Rannapil on loodusega väga hea klapp. Heino Väli
annaabi.ee 
