Niiluse kallastel. Seejärel tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (u 2400 eKr), Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u 2000 eKr) ja Hiinas Huanghe jõe orus (u 1700 eKr). Mõneti hiljem jõudsid tsivilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Nimetatud piirkondades kujunesid kõrgkultuurid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Neid võib nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsi- vilisatsioonideks. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond. Seetõttu nimetatakse ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Tsivilisatsiooni tekke probleem Esimeste tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või siis oli selle areng alles algstaadiumis. Kummalgi juhul pole sellest kõige varase- mast perioodist jäänud pikki kirjalikke tekste. Seetõttu saab iga üksiku
Niiluse kallastel. Seejärel tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (u 2400 eKr), Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u 2000 eKr) ja Hiinas Huanghe jõe orus (u 1700 eKr). Mõneti hiljem jõudsid tsivilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Nimetatud piirkondades kujunesid kõrgkultuurid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Neid võib nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsi- vilisatsioonideks. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond. Seetõttu nimetatakse ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Tsivilisatsiooni tekke probleem Esimeste tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või siis oli selle areng alles algstaadiumis. Kummalgi juhul pole sellest kõige varase- mast perioodist jäänud pikki kirjalikke tekste. Seetõttu saab iga üksiku