ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust. 1890. aastal liitus J. Tõnisson eesti korporatsiooni ,,Fraternitas Viliensis" asutajatega. Tegemist oli äärmiselt olulise sammuga, sest ilmselt just selle organisatsiooni kaudu sattus Tõnisson kontakti tollase rahvusluse kohapealse liidri V. Reimaniga. Selle mehe mõju Tõnissoni arengule oli tõepoolest otsustava tähendusega. Just Reimanilt omandas noor Tõnisson oma maailmavaate ja võitlustaktika, tänu Reimani protezeerimisele tõusis ta rahvusliku liikumise etteotsa. Reiman oli Tõnissoni jaoks kogu tema avaliku tegevuse vältel ainsaks autoriteediks
Ta oli pere viies laps. Isa Jaan suri varakult. Pere eest hoolitses vanem vend. 1878-1881 õppis Tusti külakoolis, mitmetes Viljandi koolides. Olles Jakobsoni austaja tekkisid tal tülid õpetajatega ja ta pidi mitmest koolist lahkuma. 1888 lõpetas ta Tallinna Gümnaasiumi. 1889-1892 õppis ta Tartu Ülikoolis õigusteadust. Viljandis oli ta olnud koolinoorte rahvusliku salaorganisatsiooni juht, gümnaasiumi lõpetas eksternina. Ülikoolis oli ta eesti korporatsiooni Fraternitas Viliensis austaja. 1891-1892 oli ta Eest Üliõpilas Seltsi esimees. Sel ajal tekkisid tal kontaktid Villem Reimaniga, kes oli rahvuslaste liider. Reimani ja Tõnissoni vahel oli hingesugulus ja Reimanist sai tema vaimne isa. Carl Robert Jakobsoni pooldajast muutus ta Hurda pooldajaks - tähtsamad olid üldpõhimõtted kui taktiks. 1892. aastal sai temast Hermanni juhitud Postimehe abitoimetaja. 1894
annaabi.ee 
