paketiga, mis koosneb vilgutaolistest ja brusiitsetest kihtidest. Kloriidid on rohelise värvusega, kõvadus 2-4, erikaal 2,5-3,4. Kloriite leidub sagedamini mõõduka kliima tingimustes moodustunud muldades (leetmullad, hallid metsamullad, mustmullad). Et kloriidid koosnevad erinevatele mineraalidele iseloomulikest muldadest, peetakse neid sageli ka segakihilisteks mineraalideks. MONTMORILLONIIT Kuulub montmorilloniidi rühma. Kuulub vilgutaolise 2:1 tüüpi paketiga dioktaeedrilise kristallvõrega mineraalide hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c- telje suunas. Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas. Kõvadus 1, erikaal umbes 2,5. Tema rohke sisalduse tõttu mullas kui teisi savimineraali ja huumust on vähe) ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepivus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge
veemolekuliga (nn seotud vesi), peale selle on kihtide vahel veel 8 molekuli nn. mitteseotud vett. Paisumisvõime, neelamismahtuvuse ( umbes 100mg/ekv/100g), kõrge hüdratatsiionivõime poolest sarnaneb ve rmikuliit montmorilloniidi rühma mineraalidega. Lahustub umbes 20% soolhappes kuumutamisel, 10% -s HCl-s reeglina ei lahustu. Vermikuliiti leidub muldades, mis on mood. biotiiti sisaldavatel lähtekivimil, enamasti vähesel määral. Montomorilloniit: kuulub vilgutaolise 2:1 tüüpi paketiga dioktaeedrilise kristallvõrega mineraalide hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c -telje suunas. Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas, kõvadus 1, erikaal umbes 2,5. Montomorilloniidi rohke sisalduse korral mullas ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepuvus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide