Tema tekke peamiseks allikaks on muskoviit, milles osa kaaliumi asendub hüdratsiseerunud vesinikiooniga. Hüdromuskoviit võib moodustuda ka sünteetiliselt päevakivide ja vilkude laguproduktidest. Tähelepanuväärne on hüdromuskoviidi kaaliumisisaldus. Kaalium on taimede poolt üsna hästi omastatav. Hüdromuskoviiti leidub rohkesti peaaegu kõikides muldades, välja arvatud aluselistel kivimitel (basaldid) moodustunud niiske troopika mullad. HÜDROVILGUD Hüdrovilkude rühma kuuluvad vilgusarnased, rohkesti vett sisaldavad alumiiniumi, raua, magneesiumi hüdrosilikaadid, mis koosnevad kahest tetra- ja ühest oktaeedrite kihist kristallvõres. KAOLINIIT Kaoliniidi rühma kuuluvad alumiiniumi, raua ja väga haruldased kroomi hüdrosilikaadid, mis koosnevad ühest tetra- ja ühest oktaeedrite kihist kristallvõres. Tähtsamad esindajad: kaoliniit ja halluasiit. Kaoliniit tekib peamiselt alumosilikaatide (päevakivide ja vilkude) murenemisel. Maapinnal püsiv, moodustab savilademeid
Kaoliniidi kristallide agragaadid on petrograafilise mikroskoobi all usjad, ülitäieliku lõhenevusega. Elektronmikroskoobis on nähtavad heksagonaalsed plaadikesed. Kaloniiti esineb tardkivimite eluuviumil ja paleogeensetel savidel kujunenud muldades. Kvaternaarsetes setetes ja neil mood. muldades kaoliniit puudub või esineb vähesel määral. Tähelepanuväärse osa mood. kaoliniit subtroopika ja troopika muldades, s.o. puna-ja lateriitmuldades. Hüdrovilkude rühma kuuluvad vilgusarnased, rohesti vett sisaldavad alumiiniumi, raua, mageneesiumi hüdrosilikaadid, mis koosn. Kahest tetra - ja ühest oktaeedrite kihist kristallvõres. Tähtsamad esindajad: hüdromuskoviit, hüdrobiotiit, glaukoniit. Hüdromuskoviit – tekke peam. allikaks on muskoviit, milles osa kaaliumi asendub hüdratiseerunud vesinikiooniga. Hüdromuskoviit võib mood. ka sünteetiliselt päevakivide ja vilkude laguproduktidest. Hüdromuskoviit on kolmekihilise, 2:1 tüüpi stabiilse mittepaisuva
annaabi.ee 
