Sugunäärmed, nende nimed teadus- ja rahvakeeles. Nende areng kala elu vältel. Küpsuskoefitsent ja viljakus, absoluutne, suhteline ja tarbeviljakus. Marjaterade suurus. Kudemine. Kudemisaeg. Kudemiskäitumine. Kudemissubstraadi tüübid. Marja embroüonaalne areng ja seda mõjutavad tegurid, temperatuuri mõju kalade paljunemisele. Lõimetishoole. Suguline dimorfism emas- ja isaskala on erinevad. Enamasti väljendub kudemisajal. See seineb linaskil, haidel, gupidel, vilgerjatel jne. Kalade sugu on eristatava vaid kudemisajal ja harva ka väliselt. Välised suguelundid esinevad vähestel kaladel haidel pterügopoodid, gupidel gonopooodid. Sisemised suguelundid. Gonaadid on sugunäärmete üldmõiste. Emastel munasari ehk mari ja isastel seemnesari ehk testis ehk niisk. Sugujuhad. Kalade sugunäärmete areng ja paljunemine kulgeb parasvõõtmekaladel tsükliliselt. Seda määravad looduslikud tegurid:
ee. värvid tavalised. ff. Värvinägemine vaidlusküsimus!!!!! Kõhrkalad värve ei nägevat. Luukalad nägevat kollast gg. ja rohelist, punast mitte. Kalade tohutu värvikirevus ja lantide punased värvid, milleks siis hh. need????? 34. Kalade suguelundkond ja sigimine. a. Suguline dimorfism emas- ja isaskala on erinevad. Enamasti väljendub kudemisajal. b. See seineb linaskil, haidel, gupidel, vilgerjatel jne. c. Kalade sugu on eristatava vaid kudemisajal ja harva ka väliselt. Välised suguelundid d. esinevad vähestel kaladel haidel pterügopoodid, gupidel gonopooodid. e. Sisemised suguelundid. Gonaadid on sugunäärmete üldmõiste. Emastel munasari ehk f. mari ja isastel seemnesari ehk testis ehk niisk. Sugujuhad. g. Kalade sugunäärmete areng ja paljunemine kulgeb parasvõõtmekaladel tsükliliselt. Seda h
annaabi.ee 
