siseasjade üle otsustamiseks. Juudid aga rahulolematud oma seisukorra suhtes ja ootasid Taaveti soost messiat- too pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. saj pKr rändjutlustaja Jeesus (juudi vaimulik, kes püüdis usku reformida). Jeesus ei pööranud niivõrd tähelepanu Moosese seaduste ja juudi usutavadele, rõhutas, et rikkus jne ei anna jumalariiki pääsemisel eelist, vaid eelis on pigem viletsail ja põlatuil, kes on valmis end siiras usus Jumala hoolde usaldama. See tagas talle pooldajad madalamatelt ühiskonnakihtidelt, aga ka juudi preesterkonna ja ülemkihi poolse vastuseisu. Aristokraatide nõudmisel lasi Juuda prokuraator Pontius Pilatus u. 30. a Jeesuse Jeruusalemma lähistel Kolgata mäel risti lüüa (ristiusu nimi). Pooldajate meelest oli Jeesus VanaTestamendi prohvetite ettekuulutatud messias ehk kreeka keeles christos („salvitu“)- s.t. Kristus. Hiljem peeti
siseasjade üle otsustamiseks. Juudid aga rahulolematud oma seisukorra suhtes ja ootasid Taaveti soost messiat- too pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. saj pKr rändjutlustaja Jeesus (juudi vaimulik, kes püüdis usku reformida). Jeesus ei pööranud niivõrd tähelepanu Moosese seaduste ja juudi usutavadele, rõhutas, et rikkus jne ei anna jumalariiki pääsemisel eelist, vaid eelis on pigem viletsail ja põlatuil, kes on valmis end siiras usus Jumala hoolde usaldama. See tagas talle pooldajad madalamatelt ühiskonnakihtidelt, aga ka juudi preesterkonna ja ülemkihi poolse vastuseisu. Aristokraatide nõudmisel lasi Juuda prokuraator Pontius Pilatus u. 30. a Jeesuse Jeruusalemma lähistel Kolgata mäel risti lüüa (ristiusu nimi). Pooldajate meelest oli Jeesus VanaTestamendi prohvetite ettekuulutatud messias ehk kreeka keeles christos (,,salvitu")- s.t. Kristus. Hiljem peeti
" Aga ühel laupäeval, kui lähenes jällegi saunaminek, hakkas härra Voitinski kuidagi imelikult Indrekule järele käima, nagu oleks tal midagi piinlikku südamel. Viimaks ometi sai ta öeldud: ,,Härra Paas, mul on teile suur palve." Indrek mõistis kohe, et asi peab tähtis olema, sest harilikult ei härratanud Voitinski teda kunagi, ja ta jäi küsivalt rääkijale otsa vahtima. Aga selle asemel, et oma palvet avaldada, hakkas vanamees sõnu otsides suud matsutama ja abitult oma viletsail jalgel tammuma, põlved koos. ,,Millega võiksin teid teenida, härra Voitinski?" küsis Indrek viimaks. ,,Me läheme varsti sauna," ütles Voitinski ja jällegi hakkas ta nõutult suud matsutama. ,,Ma pean Jürkaga sauna minema," lisas ta natukese aja pärast juurde, ,,aga mulle on see vastik. Mõistate, vastik!" ,,Aga miks ei lähe te üksi, härra Voitinski?" küsis Indrek. ,,Härra Maurus ei luba," vastas Voitinski. ,,Keegi peab kaasas olema, aga pole kedagi, ainult see