justkui vastatakse sellele. Neljanadas salmis on mina tegelaseks see maru ise. Viimaseks salmiks kordub esimene salm. Esimese teise ja viienda salmid algavad sama sõnaga. Kõlakujunditest esineb täis- lõppriim j aka algriimi (raagusid rabiseb, taltsana tuppa sa tormi ei too), Isikustamine (tuule köitmine, märka ta laulu – maru laulab). Esineb palju korduseid (rikkal on sulaseid, rikkal on vara), salmi alguste kordused. Alver viimistleb igat luuletust väga põhjalikult. Vilepuhuja Luuletus räägib ühe tüdruku elukeerdkäikudest, mina isikuks on vilepuhuja tütar. Räägib kuidas ta isa oli joodik ning talle heideti ette et oli inetu ja rumal. Teenis isale joomiseraha. Isa suri joomise tagajärjel. Seejärel läks tüdruk hulkuma ja rööviti paljaks, teda mõnitati, pilgati ja löödi ja kerjas raha. Hakkas taas flööti mängima, tundis kuidas päevad möödusid ja kõik läks jälle paremaks. Esineb lõpp-, rist- ja paarisriimi. Salmid on kaheksa realized.
endaksjäämine kui muutumine, pigem noorusluule tundejõu tume sügavnemine kui teisenemine. 8 Südamlikkuse ja kaasaelamisega sündinud luuletused ilusast õmblejannast Mariast (tsükkel ,,Maria aed"), kes on tulnud Petrogradist või Riiast ja kelle väike tütar kordab püüdlikult eesti keeles lindude nimesid (,,Marianna") Siin on aimatavad autobiograafilised motiivid ja ema mälestused. Merilaasi ,,Vilepuhuja" on avarale tähendusele lisaks niivõrd kaunis ja lihtne, et võiks kuuluda iga eesti lapse hingeaabitsasse koos Liivi ja Suitsu lihtsa luuleklassiga. Rahvalaulu igavikulist elutarkust luulendavad Merilaasi paljud luuletused, siit kogust ,,Lihtne lauluke" ja ,,Muistsed mehed". Kompositsioonilt meenutav ,,Antud ja võetud"-kogu tumedat vaikset vett, millesse on heidetud raske kivi: algus ja lõpp on vaikus, lein ja looduse igavene ringkäik (esimene tsükkel
annaabi.ee 
