5. 3 tuntud pianisti · Rein Rannap · Marko Martin · Mihkel Poll 6. Mis on klahvpill · Pill, mille heli tekitatakse sõrme vajutusega klahvile 7. Klaversiin · Ehk tsembalo kujunes välja 15 sajand. Koosneb kõlakorpusest ja sageli kahest manuaalist. Igale klahvile vastab üks keel. Pilli kõla on järsk, terav ja lühike. 8. Kuidas tekib oreli heli · Tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis: kui vajutada klahvile, pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja kastide viledesse 9. Oreliosad · Viled, klahvid, registrid, 7 manuaali, pedaal, registrinupud 10. Nimeta üks kuulus oreli ja akordion mängija · Andres Uibo · Henn Rebane
tugevusest. Kõla poolest on klavessiin võrreldud harfi ja kandlega. Klavessiini kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Orel Orel on üks vanimaid pille, selle eelkäijaks võib pidada paaniflööti ja torupille. see on ka suurim ja keerukaima konstruktsiooniga muusikainstrument. Kuna iga orel on ehitatud kindla ruum jaoks, erinevad pillid nii kuju kui ka suuruse poolest. Oreli heli tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis , pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja –kastide viledesse. Oreli viled valmistatakse metallist või puust, ehitusviisi järgi jagunevad need huul- ja keelviledeks. Huulviles tekitab heli õhusamba võnkumise Keelviles aga metallist elastse keelekese võnkumine. Vilesid võib olla orelil kuni 30 000. Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali, kätega mängitavad klaviatuurid, pedaalid jalgadega mängitav klaviatuur ja registrinupud
Löökpillidest olid vasktadrikud, lõgistid, raamtrummid, sistrum. Vana- Rooma. Vana- Rooma muusikat pole kahjuks säilinud. Oletatakse, et tolleaegne muusika oli erakordselt pidulik ja ettekantud hiigelkoosseisudega. Rooma muusikat mõjutas vanakreeka,aga ka erinevaist paigust sisse toodud orjade muusika. 3. sajandil eKr. leiutati esimene klahvpill - vesiorel ehk hydraulis. Õhk hakkas viledes liikuma veepumpade abil. Roomlased valmistasid ka lõõtsaga orelit, kus lisaks män- gijale pidi olema ka nn. ,,tuuletallaja". Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust kui kasvatuslikust küljest. Pillimäng ja laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas. Piduliku muusika ettekandmiseks kasutati palju puhkpille. On teada, et keiser Nero oli meisterlik kitara mängija ning esines menukalt pidumängudel.
annaabi.ee 
