Kas oled rasvane ja prink? Suitsuliha saab vaid Tartu turult. Kala saab, kui ise võtad veest. Värsket rohelust sa närid murult, aga hingelind sööb hinge seest. Ta nokib neli korda tunnis mõttemaksa. Ta tiivad tõukavad su kõrvad viledaks. Ei ole hingelinnule sul tarvis maksta. Ta niigi teind su kukru siledaks. Oo lühter laes! Oo hingeline lind! Suitsuliha saab vaid Tartu turult! Näri pori, Varblane, ma Sind vaid uues Kaubamajas tahan kohata!
14 kui mitte võimatu. Mõne nädala peab ta veel vastu. Ta saab oma liidu kassast töötu abiraha ja peab veel mõne aja vastu. Kuid kui ta kulutab oma viimase krossi ja kui ametiühingukassa lakkab maksmast talle toetust tema liiga pika töötuse-aja eest, sattub ta suurde puudusse. Nüüd tuleb tal tühja kõhuga hulkuda mööda tänavaid, kõik viimseni pantida ja maha müüa, ta riided muutu-vad viledaks, ise hakkab ta üha enam ja enam füüsiliselt, seejärel aga ka moraalselt alla käima. Kui ta jääb veel ka ilma peavarjuta (kuid seda juhtub talvel eriti tihti), muutub tema olukord juba otse vaevaliseks. Lõpuks leiab ta taas mingi-sugust tööd, kuid mäng kordub taas algusest peale. Teist korda mängitab õnnetus teda samas järjekorras. Kolmandal korral on saatuselöögid veelgi tugevamad. Järk-järgult ta õpib oma kindlustamata olukorda suhtuma üha enam ja enam ükskõiksemalt
Häälitsesid vees peegelduvad pääsukesed ja sulpsatasid kalad, muidu oleks võinud arvata, et on saabunud kõigile juba öine uinak. Jõevee läikival lindil, rohelistel kallastel ja kaugemale taganenud kasestikul hõljus nagu mahajäetuse nukrust, kui Indrek peatus silmapilguks sillal. Kodu ema laotas parajasti aiale pesutükke. Indrekut nähes ta ütles: ,,Tuli veel õigel ajal meele, otsisin pambust su särgid, püksid välja. Juba viledaks läind teised. Ehmatasin päris ära kohe. Ikka tegin alles sulle uued ja puhtlinased, juba läbi! See on vist see linna pesu, ei muud midagi. Kes see peseb sul?" ,,Käib pesunaine, võtab mustad ja toob puhtad tagasi," vastas Indrek. ,,Tema süü see siis ongi," arvas ema, ,,minu oma käes peavad särgid ikka mitu-setu aastat vastu. Sa pead talle ütlema, et puhtlinased, need lähvad muidugi, pole vaja neid nõnda hirmus palju rööpida