Kuritegevuse uurimine ja hindamine - Kuritegevus ei allu vahetule mõõtmisele. Tegelik kuritegevus = avalik + varjatud e latentne kuritegevus - Ametlik kuritegude registreerimise ja analüüsimise süsteem - Ametlik statistika · Registreeritud kuritegude arv · Kuritegusid toime pannud isikute arv · Kuritegudes kannatanute arv · Kuritegevuse aineline kahju - Ametliku statistika puudused - Viktimoloogilised e ohvriuuringud IV. 4. loeng hälbivuse erinevad avaldumisvormid Kuritegevus Eestis - Kuritegevuse tase Eestis on märgatavalt langenud: viimase viie aastaga 10 000 võrra. - Suurim osa varavastased (57%), isikuvastased (14%) ja liikluskuriteod (9%). - Vangide arv on langenud: 2011. a oli vange u 3400, seitse aastat tagasi 1000 võrra rohkem. - Alaealiste kuritegevus on aasta-aastalt kahanenud: viimase viie aastaga 1500 võrra (3330 --> 1850).
21. oktoobril 2003.a. riigikogu võttis vastu valitsuse poolt välja töötatud «Kriminaalpoliitika arengusuunad 2010. aastani».22 Nimetatud otsuses märgitakse, et kuritegude ennetamine on tulemuslikum kui töö nende tagajärgedega. Määratakse kindlaks üldised põhimõtted, pikaajalised eesmärgid ja nähakse ette ühiskonna julgeoleku suurendamise sotsiaalsed ja olmelised ennetuslikud meetodid. Kujunenud olukorras omandavad suurt tähtsust profülaktika viktimoloogilised aspektid. Selle jaoks kõrvuti kurjategija isiksuse individuaalsete omaduste uurimisega tuleb osutada vajalikku tähelepanu kannatanu isiksuse ja konkreetse elulise situatsiooni uurimisele. Viimaste tundmine on vajalik seetõttu, et kuritegu on teatud elulise keskkonna ja süüdlase isiku ühiskonnavastaste põhimõtete vastasmõju tulemus. Konkreetses elulises situatsioonis avaldub aga teatud määral nii kannatanu isiksus kui käitumine.