(tulevase) sõltub mitte ainult käitumusliku situatsiooni üldine areng. Sutherland nagu kurjategijat saab ka ohvrit iseloomustada talle eriomaste tunnuste abil, mis tihit on väga sarnased kurjategija isikuomadusetele. Aluspanijaks on H.von Henting. Uuringute tulemuste järeldused: 1) ohvri käitumine mõjutab kurjategija motivatsiooni, 2) tõenäosus sattuda ohvriks sõltub viktiimsuse astmest mis on igas olukorras erinev, 3) viktiimsus on fenomen mis võib seonduda isiksuse, sots rolli või sots situatsiooni iseärasustega, 4) viktiimsus sõltub paljudest teguritest (isiksusest, ametist, situatsiooni ajaolud), 5) viktiimuse määr võib muutuda. Viktiimsuse tegureid tundes ja neid mõjutades saab ühiskond seada kuritegevusele täiendavaid tõkkeid. Uuringute eesmärgiks on kasutada saadud tulemusi kuritegevusele vastuseismise praktikas. Uuringute mõjul on tekkinud ohviriabi liikumisi, mis pakuvad tuge kannatanule. 29
14 Kriminaalse viktimoloogia esemeks on aga nimetatud objekti konkreetsed avaldusvormid. Seetõttu real elementidel, mis moodustavad antud teaduse eseme, on erinev tähendus, teiste sõnadega ühed neist on esmase tähendusega, teistel on abistav osa. Kriminaalse viktimoloogia eseme peamiste elementide hulka tuleb lugeda:15 - kuriteos kannatanute isikuomadused; - kannatanute käitumuslikud karakteristikud enne kuriteo toimumist, selle toimepanemise ajal ja pärast seda; - viktiimsus kui kannatanute objektiivsed bio-füsioloogilised ja sotsiaal-psühholoogilised omadused; - viktimisatsioon kui isiku kuriteoohvriks muutumise protsess; 13 Viano E. (1996). Stereotyping and prejudice: crime victims and the criminal justice system . Scandinavian studies on crime and crime prevention. Oslo, Norway: Scandinavian University Press, lk 182. 14 . (2007). . [http://kiev- security.org.ua/box/13/11.shtml#13]. 31. Märts 2009 a. 15 . (2007). . [http://www
annaabi.ee 
