PA Krist. b. PS Amorfne c. PMMA Amorfne d. HDPE Krist. e. PVAC Amorfne f. PP Krist. g. POM Krist. h. PC Amorfne 8. Moodusatge sobivad paarid. a. Klaasistumistempeeratuur amorfne termoplast b. Sulamistemperatuur kristalliline termoplast c. Pehmenemistemperatuur (VST) kahanemine vormimisel d. Läbipaindetemperatuur (HDT) toote kandevõime e. Sulavoolavusindeks sulami vikoossus f. Soojusjuhtivus vormimisaeg g. Soojusmahtuvus energia kulu vormimisel h. Soojuspaisumine toote kuju püsivus 9. Järjestage polümeerid tulekindluse kasvamise järjekorras. a. POM b. PE c. PS d. PET e. PC f. PPS g. PVC h. PTFE 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Kalavõrk PP b. Lateksvärv PVAC c. Prilliklaas PMMA d. Küpsetuskott PA e
ohutuskaart, milles on ainele, kemikaalile või materjalile iseloomulikud omadused (nt. identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi, käitlemine ja hoiustamine, keskkonnarisk). b. Vesilahustes on lahustiks alati vesi olenemata tema protsendilisest koostisest, enamasti on tegu anorgaanilise lahusega, mis võib olla tuleohtlik või toksiline. Sertifikaadis: 1)Vedelik; 2)Värvus; 3)Vikoossus erinevatel temperatuuridel; 4)Tihedus; 5)Keemistemperatuur; 6)Koostis; 7)Lisainfo. 6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Avogadro arvu suurus ja sisu. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited. pH mõiste, näited. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi. a. Aatomiks nim
tahkete ainetena): a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemp; b) kriitiline temp temp, millest kõrgemal ei saa gaasi vedeldada ilma rõhu kasvamiseta; c) kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Millised on vesilahuste peamised omadused, milliste näitajatega isel. neid sertifikaadis? 1)vedelik; 2)värvus; 3)vikoossus erinevatel temp; 4)tihedus; 5)keemistemp; 6)koostis; 7)lisainfo; Vesilahuse lahustiks on vesi. Enamasti on tegu anorg. lahusega, mis võib olla tuleohtlik või toksiline. Loodusliku vee püsiv karedus on 4.8 mmol/l, mööduv karedus 3.1 mmol/l, kui palju võib moodustuda katlakivi 5 m3 veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? Üldine karedus= 4,8+3,1=7,9mmol/l. 1mmol/l=40,08mg/l Ca2+ ioone või 24,31mg/l Mg2+ ioone, st 5000L=39,5mol=39,5*40=1580g Ca2+
annaabi.ee 
