Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vikliga" - 2 õppematerjali

Äksi kihelkonna rahvarõivad
28
pdf

Äksi kihelkonna rahvarõivad

Särgikrae käänati rätikule peale. Räti nurk tõmmati​ ​kampsuni​ ​või​ ​liistaku​ ​seljale. Seeliku all kanti vööle köidetavat taskut. Suuremate esemete jaoks tehti mõnest ülikonna juurde sobivast kangatükist või riidelappisedt kott. Serva õmmeldud tunnelist tõmmata läbi nöör,​ ​otstes​ ​samast​ ​lõngast​ ​tutid. Jalakatted Naised kandsid tavaliselt villaseid või linaseid sukki, kas päris lihtsas koes või augulise vikliga​ ​külgedel. Jalanõud Jalanõudena​ ​kandsid​ ​Äksi​ ​naised​ ​parknahast​ ​pastlaid​ ​ja​ ​kingi. 7 ÄKSI​ ​KIHELKONNA​ ​MEESTE​ ​RAHVARÕIVAD Äksi mehe rõivastuse osad olid särk, kintspüksid, pikk-kuub, vöö, vatt, kaapkübar, sukad, säärepaelad,​ ​jalanõud. Särk

Kultuur-Kunst → Kultuur
9 allalaadimist
Ambla naiste rahvariided - referaat
24
doc

Ambla naiste rahvariided - referaat

Silmadega preesid olid siin kaunistatud kuue punase klaastahukaga. Preese võib kanda ka ülalpool, aga sõlg kui rinnaehe oli rinna kõrgusel, ulatudes tavaliselt pooleldi tikandile. vitssõlg 17 prees kihlasõlg kuhiksõlg 18 Sukad Piduliku ülikonna juurde kuulusid valged villased või puuvillased sukad, kas päris lihtsas koes või az^uurse* vikliga külgedel. Sukkade kinnituseks või tänapäeval ainult iluks võib põlveõndlasse siduda värvilise sukapaela. Jalanõud Pidulikuks jalanõuks olid mustad madalakontsalised kingad. Kingade kõrval peeti küllaltki pidulikuks ka parknahast pastlaid. Kui jalanõuks valitakse pastlad, siis tuleb pastlapaelad ristata kanna taga, tuua tärgetest läbi jala peale risti, mähkida pahkluu juures ümber sääre ja sõlmida.

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun