inseneritaipu, tööjõudu ja riiklikku reguleerimist. Inkade kõrgeim jumalus oli taevaolend, kes kandis algul nimetust hiracocha oli juba varasemate aegade jumal. Pachacamak inkade taevajumal. Kõige tähtsam taevakeha Päike. Kujunes päikesekultus. Päiksesjumal Inti (inkade k ,,päike"). Ta oli hõimukaitsejumal. Tähsaimal positsioonil. Jumalatest olid veel tähtsad äikesejumal Illapa. Lisaks tunti ka teisi nt kuujumalanna, vikerkaarejumal, viljakuskultuslik maajumalanna Pachamama. Mamacocha ookeanijumalanna. Maapealne päikesejumala asemik oli keiser (päikese poeg). Kultuse keskus oli pealinnas, kus oli päikesetempel. Töötavad inimesed: ilusamad said erilisema ettevalmistuse (nt liignaised:D). Templiteenistus. Need tütarlapsed pidid elu lõpuni süütuse säilitama. Päikese ja viljakuse kultusega olid seotud 12 püha aastas. Kõige tähtsam oli talvine pööripäev Inti Raymi, 21.juuni. mitmepäevased pidustused.
Harpüiad Hirmuäratavad ning ohtlikud olendid on ka harpüiad. Neil oli linnu keha ja naise pea ning elukate kohalolust andis aimu ka võigas lehk. Harpüiasid nimetati ka Zeusi koerteks, sest jumal saatis nad Traakia kuningale Phineusele karistuseks mehe sööki röövima, kuna viimane oli saanud Apollonilt prohvetivõimed. Oma teekonnal peatusid argonaudid tema saarel ning Põhjatuule, Borea tiivulised pojad asusid harpüiasid jälitama. Nad oleks olendid surnuks nuhelnud, ent Vikerkaarejumal Irise sekkumisel jäeti nad ellu ning pime kuningaski sai taas rahulikult süüa. Rahvauskumuse kohaselt esinevad sarnasel kujul ka inimeste hinged. Neid võib seostada ka raipest toituvate lindudega, kuna nad näevad jälgid välja ning toit, mida nad söövad, on roiskunud haisuga. Loodusjõudude aspektist võiks neid seostada tugevate tuulte või tormiga. Sireenid Sireenid Elasid saarel keset merd. Homerose sõnul oli neid kaks, ent neid võis olla ka rohkem.
elavad ka maavärinad üle! Inkade arhitektid lõid ilma sideaineta templeid ja kindlusi, tohutul hulgal tööjõudu. Religioon Inkade kõrgeim jumalus oli taevane olend Huiracocha (taevajumal)/Wiracocha , Pacha+camak (maailma looja), oli muistse Peruu jumal, kultus kestnud juba ligi 3000 aastat. Inti inkade peajumal, tähendab ketsua keeles päike Illapa äikesejumal, asemik maapeal oli Intip Churi (päikese poeg), abikaasa oli kuujumalanna, olulised olid vikerkaarejumal ja suur hulk mitmesuguseid viljakuskultuslikke jumalusi. Kõiki jumalusi nimetati ,,huaca" pühade puude, koobaste kohta öeldi ka nii. Viljakusjumalatest on tähtsamad Pachamama (maailma ema) ja Mamacocha (ookeani ema). Päikesejumal maa peal oli keiser, äikesekultuse keskuses Cuzcos oli Cori cancha (cori-kuld; cacha-suurepärane koht) tempel. Päikese püha templi viljakuskultusega olid seotud 12 riiklikku püha, tähtsaim Inti Raymi
annaabi.ee 
