Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vikerkaar". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
difraktsioon, suunast, piisad, pilved, üksiku, vihmapiisad, kiiri, spektrivärvid, seesmine, murdumine, peegeldumine, vihmapiiskadel, konvektsioon, üksikud, paisuvad, kihid, langeks, tajuda, spektris, punasest, infrapunane, vaatlemine, rohul, sobivas, murdumisnäitaja, kesksuvel, aknast, purskkaevu, vastupidine, kordi, eelmine, varieerub, millimeetristpäikese suunas. Kuna vihmapiiskadel on võime erineva lainepikkusega kiiri lahutada, näemegi me vikerkaart spektrivärvide kaarena. Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioon- või rünkpilvedega, sest need pilved on pigem üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal hea võimalus, et otsene päikesevalgus langeks vihmasajule. Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Tegelikult on spektris punasest allpool aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha. Vikerkaare tekkimist aitab mõista hommikuse kaste ja hoovihmajärgse muru
piisast väljumisel murdub veel kord. Ümmarguses veepiisas muudavad sel viisil kõige rohkem kiiri oma suunda umbes 42° kaugusel Päikesele vastassuunast. Et vee murdumisnäitaja sõltub kuigivõrd lainepikkusest, siis kalduvad sinised kiired oma esialgsest suunast kõrvale rohkem kui punased. Värvide teke valguse murdumisel veepiisas Kuidas on võimalik vikerkaart näha Vikerkaare esinemine Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioon- või rünkpilvedega, sest need pilved on pigem üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal hea võimalus, et otsene päikesevalgus langeks vihmasajule. Vikerkaare värvid Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. Tavaliselt eristatakse vikerkaarevärve lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvust: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne.
silmad on aga sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. Erineval kõrgusel olevad piisad saadavad meie silma igaüks vaid ühe kindla spektrivärvuse, sest erineva lainepikkusega kiired painduvad erineval määral ning samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana. Kui saaksime vikerkaarele heita pilgu ülalt, siis paistaks ta ringikujulisena, sest me
silmad on aga sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. Erineval kõrgusel olevad piisad saadavad meie silma igaüks vaid ühe kindla spektrivärvuse, sest erineva lainepikkusega kiired painduvad erineval määral ning samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana.
silmad on aga sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. Erineval kõrgusel olevad piisad saadavad meie silma igaüks vaid ühe kindla spektrivärvuse, sest erineva lainepikkusega kiired painduvad erineval määral ning samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana. Kui saaksime vikerkaarele heita pilgu ülalt, siis paistaks ta ringikujulisena, sest me
VIKERKAAR Vikerkaare ajaloost ·Esimesena pööras vikerkaarele tähelepanu Aristoteles, kes selgitas vikerkaare ümmargust kuju. ·Roger Bacon mõõtis esimesena peavikerkaare nurgaks 42°. ·Isaac Newton selgitas värvide pärinemist. ·Rene Descartes tõi esimesena välja uurimistöö tulemused valguskiirte murdumisest vikerkaares. Mis on vikerkaar? · Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. · Inimene näeb vikerkaart spektrivärvide kaarena. · Punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. · Värve pole võimalik eristada. · "A new theory about light and colours". Isaac Newton 1672. aastal. · Harvemini näeb kahekordset vikerkaart, mis asub väljaspool peakaart, on ähmasem ning värvid on vastupidised. Vikerkaar Miks on vikerkaar värviline? · Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis
mis tekib siis,kui päikesevalgus vihmapiisku läbides murdub ja neilt ümbritsevasse keskkonda peegeldub. · Selle käigus lahutub Päikeselt kiirguv valge valgus sektriks, mis tinglikult koosneb seitsmest värvusest: punasest, oranzist,kollasest,rohelisest,sinisest, tumesinisest ja lillast. · Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioonpilvedega nagu Cumulus congestus või rünkvihmapilved. · Seda sellepärast ,et need pilved on pigem üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal hea võimalus , et otsene päikesevalgus langeb vihmasajule. · Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. · Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. KUIDAS TEKIB VIKERKAAR? · Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. · Valguslained murduvad ja peegelduvad
nähtused tugeva valgusallika ümber. Harvem võivad need olla ka poolringi, kaare või valgussamba kujuga . Looduses tekivad halonähtused Päikese või Kuu ümber, linnades võivad need tekkida ka võimsate tänavalaternate ümber. ( Jürissaar, 1999) Halo tekib valguse ning jääkristallide koosmõjus. Halo kuju ning värvused ja nende paigutus sõltub eelkõige jääkristallide kujust ning paiknemisest ruumis. Lisaks on vaja, et jääkristallidest pilved või kogumid ei oleks nii tihedad, et neelaksid kogu või suurema osa valgusest. Oluline on otsekiirguse läbipääsemine. ( Kamenik, 2009 ) Kesk-Euroopa vaatluste andmeil esineb valepäikeseid 25,4%, ülemisi puutujakaari 22- kraadisele halole 6,7%, puutujakaari 46-kraadisele halole 4,0%,valgussambaid 2,5% ja rõhtringe 1,3%. Halod võivad tekkida ka jää-udus, selle kohta on andmeid tulnud Antarktikast ja Jakuutiast. Ajaloost on halodega seoses teada mitmeid huvitavaid ja naljakaid juhtumeid
pilvepiiskade raadiusega üle 103 cm puhul ei sõltu hajumine lainepikkusest, murdumine ehk paindumine, mille tõttu liikumast. võivad kaugel paiknevad tegelikult Pinnase temperatuuri aastane käik mistõttu ongi pilved ja udu valged. eksisteerivad objektid ilmneda märksa · Celsisuse skaala järgi Maapinna temperatuuri aastane käik on Atmosfääris leiduvate lisandite lähemana tegelikust. vastab Kelvini nullile 273,15°; 0°le määratud peamiselt päikesekiirguse veepiisad, jääkristallid, tolmukübemed
annaabi.ee 
