Ökogeograafilised seaduspärad (Bergmanni, Alleni ja Glogeri seadused). Bioloogilise mitmekesisuse globaalsed seaduspärad. Laiuskraadi ja bioloogilise mitmekesisuse positiivne seos: peamised teooriad ja erandid. Liigifond ja tume elurikkus. Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi. Taksonite tekke mehhanismid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik, geenivoog, asutaja efekt. Allopatriline liigiteke; vikareerimine ja asustamine. Parapatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke. Liikide ökoloogiline eristumine evolutsioonis (krüptilised liigid, adaptiivne radiatsioon). Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. Refuugiumid. Liikide valik evolutsioonis. Levi ehk levimine (ökoloogiline ja ajaloolis-biogeograafiline nähtus). Levimine vs. vikareerimine. Beijerincki seadus. Hüppeline, järk-järguline ja sekulaarne levimine. Saarte biogeograafia. Saar kui biogeograafia mudelobjekt
· taksonite levimine Taksonite tekke mehhanismid: · mutatsioonid alleelide varieeruvus · geneetiline triiv juhuslik muutus alleelide sagedustes populatsiooni järgmistes põlvkondades · looduslik valik teatud geneetilise koodiga isenditel on suurem tõenäosus järglasi anda · geenivoog geenide sisseränne teistest populatsioonidest · asutaja efekt väike valik alleele paneb aluse uuele populatsioonile Allopatriline liigiteke; vikareerimine ja asustamine. · Allopatriline liigiteke uus liik tekib geograafilise isolatsiooni tõttu lähteliigist. o Vikareerimine olukord, kus populatsioon jaguneb geograafilise barjääri tõttu kaheks või enamaks suhteliselt võrdseks osaks ning aja jooksul evolutsioneeruvad need mitmeks eri liigiks Pseudovikarism eri mandrite sarnaseid kasvukohti asustavad ökoloogiliselt ja välimuselt sarnased liigid.