.. meie usina kajakatõu üllaste traditsioonide kahtluse alla panemise eest!" Reeglina tähendas häbiposti minek, et ta heidetakse välja ühiskonnast, kihutatakse üksildusse KAUGETE KARIDE taha. ,, ... kunagi, ühel päeval, kahetsed sa oma põikpäisust, Jonathan Livingston, ja mõistad, et tühja taga ajada ei tasu. Elu on mõistetamatu ja jääb mõistetamatuks, välja arvatud reaalsus, kuhu oleme pandud randu koristama ja rappeid sööma, et hoida hinge sees viimse viivuni, kuni see kehas püsib." Endast lugupidav kajakas ei lasku ealeski vaidlusse PARVEGA, ent Jonathan ei suutnud vaikida. "Vastutustundetus!" karjatas ta. "Vennad, kas merikajakal saab olla rängemat vastutust kui leida ja järgida oma kõrgeima lennu aadet?! Tuhandeid aastaid oleme üksteist tuuseldanud kalapeade pärast, nüüd ometi avardus meie elamise eesmärk ja sisu, - tõeliselt lendama õppides leiame ehk tee vabadusse! Andke mulle vaid võimalus näidata, mida olen avastanud."
Avaldanud ka luulet. Figuur on võimas. Kareva luuletajaks olemise tähendused 70-80ndate jooksul selguvad. Kujueb varakult välja Kareva võimsus. Kareva puhul unustatakse ära, et ta on noor autor, hiljem on ta juba elav klassik. Mõjub ka see, et ta tõepoolest kujuneb 80ndate fenomeniks. Kogu maailm tiirleb Kareva ümber. Esimese järgu määratalemisel vahet teha esikkogul ja sellel, mis teistes raamatutes: noor autor Kareva luulekogudes Päevapildid kuni Vari ja viivuni. Põlvkondlikud noodid, nooruslikkust püüab manifesteerida. Teisest kogust alates kaob ära. Hiljem nooruslikkust ei rõhuta, leidub iroonilist mängu. Võiks meenutada Üdilikku luuletehnikat, klassikalisele traditsioonile palju lähemal. Aga mingid kergelt iroonilised mängud. Algusest peale võib öelda, et tegemist on luuletajaga, kes austab ranget vormi ja algusest peale tegemist luuletajaga, kes räägib armastusest. Kareva fenomen seisneb selles, et teda peetakse armastusluuletajaks.
annaabi.ee 
