aeglane põlemine süüteviivis järelpõlemine Diiselmootoris algab põlemine kütuse sissepritsimisega survetakti lõpu punktis A (joon.), Kütuse isesüttimine toimub aga veidi hiljem. Kütuse pritsemomendist (sissepritsimise algmomendist) isesüttimiseni kuluvat aega nimetatakse viivitusperioodiks ehk süüteviiviseks. Viivitusperioodil aurustub suurem osa sissepritsitud kütusest ja seguneb õhuga ning leiavad aset põlemiseelaed keemilised muudatused. Rõhk muutub nii nagu põlemist ei toimuks. Sõltuvalt põlemistingimusest kestab viivitusperiood 0,0005...0,002 sekundit. Kütuse süttimisele punktis B järgneb kiirpõlemise periood B - C. Sellel perioodil vallandub paljudest põlemiskolletest leek, mis hõivab kogu põlemiskambri. Sõltuvalt
silindris oleva õhuga suhteliselt madala liigõhuteguriga (1,3...1,4). isesüttimiseni kuluvat aega nimetatakse viivitusperioodiks ehk õlile, osa soojust lekib kolvirõngaste ja klappide ebatiheduste kaudu Pööriskambriga mootorid kohanevad hästi koormusele , olles süüteviiviseks ( ka kütuse induktsiooniajaks ). välja . eelpõlemiskambriga mootoritega võrreldes õkonoomsemad. Kütuse Viivitusperioodil aurustub suur osa sissepritsitud kütusest ja seguneb Kuna reaalse ringprotsessi paisumisprotsessi ajal toimub kvaliteedi ja kütteaparatuuri suhtes pole nad nõudlikumad õhuga ning leiavad eset põlemiseelsed keemilised muudatused . soojusvahetus ja protsessi parameetrid muutuvad , tuleb eelpõlemiskambritega mootoritest. Selle perioodi vältel rõhu tõus ei erine komprimeerimisrõhu tõusust
annaabi.ee 
