14 jätkub ka kütuse pritsimine. Järgneb kolmas, aeglase põlemise periood C - D, mille kestel rõhk peaaegu ei muutu. Aeglase põlemise perioodil põleb kütus vastavalt aurustumisele ja jätkub temperatuuri tõus. Neljas periood, järelpõlemine, kestab kauem kui ottomootoris. Selle lõppu on raske täpselt kindlaks määrata. Põlemise kulgemist mõjutab viivitusperioodi kestus. Kui viivitusperiood on pikk, aurustub suur hulk kütust, rõhk tõuseb kiirpõlemise perioodil järsult ja mootor töötab jäigalt (kloppimisega). Väiksema süüteviivisega mootor töötab pehmelt, ökonoomsemalt, käivitub kõrgemini ja kohaneb paremini koormusega. Liiga väikese viivitusperioodi korral jääb kütuseleek lühikeseks ning kütus ei segune kogu põlemis-kambris oleva õhuga Mootori töötamise jäikust iseloomustab ka tsükli dünaamilisuse tegur D.-ga
tangensiaalkanal annavad annavad osa soojust küttesegule , nurgakraadides (i )või tuhandik sekundites (I = 0.001... 0,0005 s) paisumisprotsessi polütroobi näitaja "n2" vastavalt soojusvahetusele parandades sellega küttesegu süttimise omadusi. on kogu protsessi jooksul muutuv suurus. Viivitusperioodi aeg sõltub kütuse keemilistest ja füüsikalistest Põhiliseks puuduseks eelpõlemiskambritel on suured soojuskaod Reaalse ringprotsessi paisumisprotsessi polütroobi näitaja omadustest ja ja mootori konstruktsioonilisest eripärast. mootori käivitamisel komprimeerimistakti lõpul
annaabi.ee 
