******* ***** TARTU Kristjan.Hõ[email protected] +372 *** *** ** HAGIAVALDUS üürinõudlus Hagihind - 700 Kostja (Kristjan Hõbe) allkirjastas üürilepingu 07.06.2011 ja nõustus seega lepinguga kaasnevate nõuetega ning ühtlasi nõustus ka iga kuu esimesel päeval tasuma järgneva kuu üüriraha 159. Lisaks sisaldas leping ühe kuu ettemaksu summas 159, mille kostja ka tasus. Kostja (Kristjan Hõbe) pole tasunud nüüdseks juba nelja kuu üüriraha, mistõttu on tasumata jäänud 636. Viivisena nõuan lisaks 64, mis teeb kogusummaks 700, kuna varasemad üürikulud on jäänud kostja poolt tasumatta, kuid mina (Kaari Maasikas) olen pidanud raha kõrgemale ära maksma õigeaegselt. Eeltoodust tulenedes palun välja nõuda maksmata jäänud korteri üüriraha koos viivisega. Lisa: üürileping + esitatud arved 4 kuu ulatuses. ............................................... (Hageja allkiri)
03.02.2012 teatas AS Nordliising T-le, et nõuab võlgnevuse tasumist koos viivisega, mille summaks on kokku 7 200 eurot. T. teatas vastuseks, et tunnistab oma võlga liisingmaksete osas ning on valmis selle tasuma, kuid mainitud viivisesumma ei ole küll põhjendatud, kuna AS Nordliising liisis lepingu esemeks olnud sõiduauto edasi juba kolm nädalat pärast T-ga lepingu lõpetamist ja seega ei ole AS-ile Nordliising tekkinud kahju nii suur, nagu viivisena märgitud. Lisaks on hea usu põhimõttega vastuolus viivise nõude esitamine alles üksteist kuud pärast lepingu lõpetamist. Kellel on õigus? Selgita olukorda? Liisinguleping -Antud olukorral As Nord on õigus võlgnevuse tasumist nõuda -Kui lepingus on viivis ettenähtud, siis võlgnik maksab nii palju kui on lepings määratus -Viivis on ebamõistlikult suur, kui ületab põhivõla 2. AS Raps müüs OÜ-le X mitu partiid rapsiõli, mille eest OÜ X jättis tasumata
· Hageja ei taotlenud tähtaja pikendamist vastavalt lepingu punktile. · Kostja vähendas kokkulepitud tööde maksumust lepingu tingimustest kõrvalekaldumise tõttu 13,39% ulatuses tööde maksumusest, s.o 51 506 kr ja 28 sendi võrra. · Hageja oli esitanud kaks arvet ja mõlemad kostja tasus. Teise hagi sisu · Kostja arvates viivitas hageja tööde lõpetamisega 104 päeva. · Lepingu punkti järgi võlgneb hageja kostjale viivtamise tõttu viivisena 0,5% töövõtulepingu maksumusest iga viivtatud päeva eest, st 199 966kr. · Kokku on kostja nõue hageja vastu 213 737 krooni ja 92 senti. · Hageja arvates oli objekt valmis ja kostja andis selle tellijale üle enne 6. detsembrit 2001.a · Kostja ei arvestanud lepingutähtaja pikenemisega vihmapäevade võrra. Apellatsiooni sisu · Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ega korranud tsiviilkohtumenetluse seadustiku maakohtu
annaabi.ee 
