ga. Sealjuures tuvastas uurimus ka näiteid, kus kohus mõistis tarbijatelt hageja kasuks välja põhinõuet (olenemata, kas seda käsitleti kui laenusummat ja intressi või laenusummat ja muid lepingulisi tasusid), ületava viivise. (2-12-55727/3; 2-11- 21408/12; 2-11-19736/13) 29 3) Kolmandaks rahuldab kohus 98% juhtudest hageja nõude jätkata viivisearvestust, kuni kostja on põhinõude täielikult tasunud. 92% neist juhtudest nõustub kohus hageja ettepandud viivisemääraga, mida hageja on eelnevalt lepingu tingimustes toodud viivisemäärast ligikaudu 10-kordselt alandanud. Muuhulgas on kohus nõustunud kostjalt välja mõistma ka 306%-se viivisemääraga arvestatud viivist (2-11-49039/13). Üldjuhul algavad hageja ettepanekutes aastased viivisemäärad 18 protsendist ja
- Hageja on menetlusdokumentides seadnud kostja intressi- ja viivisearvestuse kahtluse alla. Juba 1. veebruari 2012 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et laenumaksete aruanded ei sisalda arvestusperioodi, intressimäära, intressimäära muutusi ja nõude sissenõutavaks muutumise aega (I kd, tl 154 jj). 25. aprillil 2012 toimunud eelistungil on maakohus kostjale selgitanud, et viimane peab täpsustama põhi- ja kõrvalnõuete detailset arvestust, sh intressi- ja viivisearvestust, tuues välja arvestusperioodi, intressimäära, võimalikud muudatused intressimääras ning nõude sissenõutavaks muutumise aja (II kd, tl 1). 9. oktoobri 2012 menetlusdokumendis on hageja seadnud kahtluse alla kostja kui panga kehtestatud baasintressimäära suuruse (III kd, tl 93). Seega on ekslik ringkonnakohtu etteheide maakohtule, et viimane ei ole eelmenetluses juhtinud kostja tähelepanu sellele, et tema kõrvalnõuete arvestused ei ole sisuliselt kontrollitavad.