2-13-13026/7). b. Hagi esitamise ajaks kogunenud viivis. Hageja lähtub tavapäraselt järgmistest õigusnormidest: VÕS § 94; § 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1. Hageja arvestab viivist kogu põhivõlalt, mis tähendab, et 90% juhtudest nõuab hageja viivist ka intressilt, esitledes seda lepingutasuna, olenemata asjaolust, et VÕS § 113 lõige 6 seda ei luba. c. Hageja taotleb viivisearvestuse jätkamist kuni põhinõude tasumiseni. Läbiva käitumisena on avaldunud, et hageja esitleb hagis viivisemäära alandamist kui vastutulekut võlgnikule, alandades esialgset 306%-list viivise määra keskmiselt 10-kordselt. Alandatud viivisemäärad varieerusid uuritud juhtumitel 18,6%st 48,6%ni. Sissenõudmise õiguslik alus on VÕS § 113 lõige 1, millekohaselt võib lepingujärgne viivisemäär olla kõrgem seadusjärgsest
teistest tagatistest loobumisel. Küll tähendab AÕS § 279 lg 7 võimalik mittekohaldamine (vt otsuse p 17) seda, et hagejal ei ole alust tugineda ka VÕS § 69 lg-le 7. 62/67 - 23. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebusega, et maakohtu otsus ei saanud olla kõrvalnõuete osas kostja jaoks üllatav. - Hageja on menetlusdokumentides seadnud kostja intressi- ja viivisearvestuse kahtluse alla. Juba 1. veebruari 2012 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et laenumaksete aruanded ei sisalda arvestusperioodi, intressimäära, intressimäära muutusi ja nõude sissenõutavaks muutumise aega (I kd, tl 154 jj). 25. aprillil 2012 toimunud eelistungil on maakohus kostjale selgitanud, et viimane peab täpsustama põhi- ja kõrvalnõuete detailset arvestust, sh intressi-
annaabi.ee 
