tema tolle aja loomingu. Isa surm 1827. aastal ning ebaõnnestunud armusuhe vallandasid sügava kriisi, lis Liszt eraldus oma sõpradest ja tuttavatest ning süvenes religioossesse müstikasse. Alates 1830. aastast tegeles Liszt muusikalise enesetäiendamisega, sest tundis, et tema haridustee oli jäänud lühikeseks (ta oli õppinud klaverit Czerni juures vaid ühe aasta). Üheks otsustavaks punktiks Liszti loomingulisel kujunemisel sai kohtumine viiulivirtoos Paganiniga, kes sütitas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832. aasta oli Liszti isiklikus elus tähtsaim: ta armus krahvinna d`Agoult`sse ja põgenes temaga Itaaliasse. Nende kooselust sündis kolm last, tütar Cosimast sai hiljem Richard Wagneri naine. Järgnesid kontserdireisid kogu Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldasid teda, käibele läks isegi väljend ,,lisztomaania". 1842. aastal võttis Liszt vastu Wimari õukonna kapellmeistri koha, 1848
Nagu selgub dokumentidest ordineeriti ta viieteistkümne poole aastaselt 1693.aastal 15.Septembril alama astme vaimulikuks nn. väravavahiks, kel oli õigus keerata lahti väravaid. Järgnevatel aastatel sai ta kaks kõrgeima vaimuliku tiitlit ja õiguse teenida päevasel jumalateenistusel. Ta tegeles samaaegselt muusikaga .Peagi oli ta lõpetanud vaimuliku Õpingutest ja asus tegelema veelgi rohkem muusikaga.1703. aastaks oli ta väljapaistev viiulivirtoos ja pühitseti ta preestriks sellega kaasnes võimalus minna muusikaõpetajaks tütarlaste varjupaika Ospedale della pieta`sse . Sealt leidis ta end heade muusikalisest traditsioonidega keskkonnast ,kus ta kirjutas palju õpilastele tarbeks Suurel hulgal vaimulikku ja ilmalikku muusikat oratooriume ,kantaate, konserte ,sonaate jm. Peale selle tegi ta ka koorilaule ja juhendas koori ning oli ka dirigent orkestrile ja õpetas muusika teooriat