Maailm tundub olevat kui üks suur pere, kus kõik hoiavad kokku ning kus on omavahel seotud minevik, olevik ja tulevik. Luulekogu annab endast märku avarusega ning edenemise ühtsusega. Luulekogu ideeline tuum on kokku võetud raamatu viimases poeemis ,,Maailma avastamine". See räägib sõidust tundmatusse, uude, põnevasse kohta. Kuuekümnendatel olid avastusretked ja mereleminek üks eesti luule põhimotiive. Kross käsitleb viimast luuletust ,,Kivist viiulites" ka kui inimese hinge avastamisena, kus igaüks teeb eneses ise suured avastused mõistuse või südame jaoks hoolimata ohtudest ja keeldudest. Kross näeb arengu eesmärki elu sisukuses ning selle kvaliteedis. Tunnete keerukusi käsitleb luuletaja äärmise lihtsuse ja positiivsusega: rahvaste omavaheline hea läbisaamine, koloniaalmaade ärkamine ja nii edasi. Poeemi neljandas osas toimub isikuline tagasivaade ja seoste tunnetamine eelkäijaga. Sinine värv, mis
Üldteema, paatose ning assotsiatiivse arenduse poolest on see poeem kõrvutatud ,,Maailma avastamisega". Ka kirjutamisajalt paiknevad teosed lähestikku, 60 ndate aastate alguses. Arenguteema ülevus ning kriitilise osa publitsistlik konkreetsus loovad tajutava vastuolu, mida süvendab vormiline mitmelaadilisus. Luuletaja taotleb teatavat tasakaalu traditsioonilise ning vabavärsi vahel. Hoiakute ning laadide vastandikkuse tõttu ei kujune aga seesugust terikut kui ,,Kivist viiulites". Muutunud luulepildis ei ärata raamat eelmistega võrreldes tähelepanu. Ka järgmine kogu jääb suhteliselt varju. 2.5. ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) Kogus ,,Vihme teeb toredaid asju" leiab aset suur teisenemine isiklikuma, intiimsema vaatevinkli ning ajalookontseptsiooni poole. Konkreetne luulemina vaeb oma suhteid aja ning maailmaga, kerib tagasi autobiograafilist aega mitme eelnenud sugupõlveni. Üldinimliku hoovuse asemel on astunud väga
annaabi.ee 
