Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem. Viiulit nimetatakse ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. 18. sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude mängimiseks sobis viiul paremini. Need tantsud olid kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Viiulit õppisid koolmeistrid mängima seminaris või kihelkonnakoolis. Rahvapillimehed valmistasid sageli oma pilli ise ning mängisid viiulit rahvapäraselt improviseerides ja lahtisi keeli kaasa tõmmates. Viiuli laiema levi...
Imetles Mozarti loomingut. Oli abielus. Kriis tabab kuna ei huvitu naisest, ei taha oma perele probleeme, lahutab ja suur jälg tema loomingusse. Läheb Euroopasse turneele, dirigeerib oma teoseid. Saab Cambridge audoktoriks. Tunneb, et tal pole kedagi. Läheb elama Moskva külje alla, jäi paikseks. Looming: Vene klassikalise sümfoonia rajaja. Kirjutab teosed enda läbielamiste põhjal, milles on palju traagikat. Tähtsamad teosed oopereid, sümfooniaid(klaveritele, viiulitele): 6sümf., avamäng-fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad: ,,Torm", ,,Itaalia capaccio", 10ooperit: ,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand"; 3balletti: ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", Pähklipureje", viiulikontsert, 3klaveri kontserti ja üle 100 klaveriteose, tuntuimad tsüklid(,,Aastaajad", ,,Lastealbum", ,,Mälestusi Haapsalust". Mussorgski, Rimski- Korsakov, Tsaikovski
mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele. Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse; 1560. aastal tellis Prantsusmaa kuningas Charles IX Andrea Amatilt 24 viiulit, 6 vioolat ja 8 tsellot. Tuntuim prantsuse viiulimeister oli Jean Babtiste Vuillaume. Esimene viiulite valmistamise
(alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). [2] 1.1 Pronks Pronks on sulam, mis koosneb 88% vasest ja 12% tinast. Pronksi kasutati väga pikalt müntide valmistamiseks. Kuna pronks peab hästi vastu soolases vees siis kasutatati ja kasutatakse tänapäevani sulamit tihti laevade ehitusel. Veel kasutati pronksi kahuri laskemoona valmistamisel, kuna tavaline rauast kuul oleks kahurisse kinni jäänud, valmistati tihti need pronksist. Pronksist valmistatakse ka kitarridele ja viiulitele keeled. Vase ja tina sulam ei tekita sädeemeid, kui lüüa vastu kõva pinda siis tehakse pronksist erinevaid tööriistu, mida saab hõlpsasti kasutada plahvatusohtlikes keskkondades. Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, ränipronkse ja fosforpronkse. Tinapronkside tina sisaldus ei ületa 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Selline valamisel tekkiv struktuur sobib laagrimaterjalile.
annaabi.ee 
