Sonaat-allegro vorm klassitsistliku muusika tätsaim vorm, mis on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisele. Sonaat 3(või 4) osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Alus pandi Mannheimi koolkonnas 18.saj. Algul. Klassikaline kuju Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontsert 3osaline teos soolopillile sümfooniaorkestri saatel, mille esimene osa on sonaat allegro vormis. Esimesed kolmeosalised viiulikontsertid kirjutas Vivaldi. Klassikaline kuju sai Mozarti loomingus. Keelpillikvartett 4 osaline teos kindlale keelpillikoosseisule. (2 viiulit, vioola, tshello) Aluse pani it. Helilooja Sammartini. Klassikalise kuju annab Haydn. Klassitsistliku perioodi tähtsaimad heliloojad F.J. Haydn, W.A. Mozartit ja L. Van Beethovenit nimetatakse Viini klassikaliseks koolkonnaks.
dirigenti ja virtuoosi. 1778. aastal sai Mozartist Salzburig peapiiskopi õukonnamuusik, kui nad läksid riidu ja Mozart lahkus Viini, kus temast sai vabakutseline. Peamureks oli Mozartile majanduslik kitsikus, kuna tema raha läks peamiselt bordellidele ja alkoholile. LOOMING · Üle 40 sümfoonia + pealkirjad on seotud mõne eluetapiga ,,Jupiteri sümfoonia", ,,Praha sümfoonia" · Serenaad ,,Väike öömuusika" · Viiulikontsertid- 1775- järjest 5 viiulikontserti (pühendas kõik oma isale), 1776- lisandus veel 6 · Ooperid- Mozart on klassikalise ooperi aluspanija, kokku 16 ooperit Mozarti muusika on viisirikas ja kuni meloodiaga, ainestik on põhiliselt minevikust, vaid paar on tema kaasajast. Kõiki tema teoseid läbib armastus ja headuse teema. Ludwig van Beethoven (1770-1827)
annaabi.ee 
