Kiviaegsetes asulakohtades on alles enamasti kivihunnikud, kus on tulejäänused (söetükid jms), teiseks võimaluseks nende kivikuhjatised polnud ainult enesesoojendamiseks vaid seal sai ka liha küpsetada. Teine võimalus, et kuumad kivid aeti auku, peale panid mullakiht, sinna peale liha, jälle väike mullakiht ja sinna peale lõke. Kiviaja uurijad on arvanud, et kiviajainimesed elasid püstkodades, kuid märgid viitvad, et elamised on olnud pikliku muna kujulised. Samas aga pole see ka kindel. Arheoloogilises aines domineerivad luust ja sarvest esemed. Muuseas need on kõige tüüpilisemad Kunda kultuuri esemed. Eesti looduses leidus tulekivi vähe ja seeõttu seda ei saadud kasutada, seega tehtu harpuune, nooleotsi ja ahinguid luudest ja sarvedest. Ajalooõpikutes tuuakse võrdlusi, et Eesti alal elanud inimesed on kultuuriliselt maja jäänud (Egiptuses püramiidid, Eestis aga metslased)
avastus (154). Lakatos pakub kõikehõlmavat ratsionaalsuskriteeriumi, mis on oletuslik ja mida tuleb teadusajaloo taustal testida. Lisaks tema metodoloogiast ei järeldu see, et teadlased peaksid kasutusele võtma progressiivseid programme ja degenereeruvaid kõrvale jätma. Võib juhtuda, et degenereeruvad tõusevad taas esile. Lakatosil ei õnnestunud esitada teaduse ratsionalistlikku käsitlust, ehkki paljud tema märkused viitvad sellele. Lakatodi järgi on mingi huvivaldkond teadus sel juhul, kui teda saab kohandada teaduslike uurimisprogrammide metodoloogiaga, vastasel korral aga mitte – tegemist on siiski füüsika ajaloo taustal testimist vajava olevaga. 156 lk Lakatose nõrkused Chalmersi silmil! 4.Kuhn kui relativist (156-160). Kuhn esitab mitu kriteeriumit, mida saaks kasutada ühe teooria paremuse hindamisel teise ees (lk 156 kriteeriumid). Kuhn väidab ise, et ta pole relativist (157)
annaabi.ee 
