USA on üks suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid maailmas. Taani, Hispaania, Suurbritannia ning Saksamaa oma eesrindlike tuuleenergiaparkidega näitavad ülejäänud maailmale head eeskuju. Kuid muidugi ei tohiks lootusi panna ainult energiatootmismeetodite parenemisele, oluline on ka tarbimise ning jäätmete vähendamine. Tulevik sõltub sellest, kui palju me praegu fossiilkütuseid põletame, kui palju metsasid maha raiume ja kui palju me viitsime panustada selle probleemi lahendamisse. Minu arvates tuleks inimestele selgitada, milles probleem seisneb ja mis on selle tagajärjed; algatada kampaaniad ja pidevalt meelde tuletada asja tõsidust. Soojenemist on võimalik ära hoida või edasi lükata. Kokkuvõte Erinevalt sissejuhatusest saan ma nüüd öelda, et tean, mis on globaalne soojenemine. Täitsin kõik eesmärgid ja sain vastused oma küsimustele
(vt www.eetika.ee/831558). Ja jumal tänatud, sest selles eas on laste suunamine märksa lihtsam ja eeskuju roll tohutult suurem. Aga kodu roll väärtuste kujunemisel? Jah, kodu mõju on tohutu. Aga olgem ausad kodune väärtuskasvatus on paljuski juhuslik. Kui ma näiteks enesevalitsuse kaotan ja raevunult oma mudilase peale karjun, siis jätab see oma jälje. Laps haavub ja õpib, et nii see elu käib. Küllap peagi ka jäljendab. Kui tihti me viitsime end analüüsida, oskame selliseid seoseid luua ja suudame protsessi teadlikult juhtida? Just see on kolmas müüt arvatakse, et lasteaia väärtuskavatus on kodusega võrreldes tühine. Aga kui palju on tegelikult kodusid, kus on lisaks ajale ja tahtmisele ka oskust väärtuste kujundamisega mõtestatult ja järjekindlalt tegeleda? Kus ollakse ühiskonnast ja selle hädadest kolm sammu ees? Loodan, et neid on palju, nii et kodud ja lasteaiad saavad oma jõud ühendada.
Oli väga mõnus. Mul oli päratu hea meel, et olin tulema pääsenud kõigi vaenude seast; niisama rõõmutses Jim, et oli soost v ä l j a saanud. Ütlesime, et pole paremat kõdu kui parv. Igal pool mujal on kitsik ja lämmatav, ainult parvel mitte. Parvel tunneb inimene ennast kangesti vabana, tal on mugav ja mõnus. 19. PEATÜKK Läks mööda kaks või kolm päeva; arvan, et võiksin öelda: ujus mööda kaks või kolm päeva -- need kadusid nii vaikselt ja pehmelt ja armsalt. Me viitsime aega järgmiselt: jõgi oli sealt koledasti suur, -- mõnikord poolteist miili lai; sõitsime öösi ja päeval peatusime ja olime peidus; niipea kui öö oli lõppemas, katkestasime sõidu ja panime parve kinni, -- enamasti alati seisvasse vette mõne leetseljaku all; siis raiusime noori villpapleid ja pajusid ja varjasime nendega parve. Siis heitsime õnged vette. Selle järel lipsasime jõkke ja suplesime,.et endid värskendada ja jahutada; siis istusime liivasele põhjale, kus vesi oli
annaabi.ee 
