olema oma teema ja läbimõeldud ülesehitus, mille aluseks on kogu töö eesmärk ja autori endapoolne arendatav mõtteliin. Uurija esitleb teiste uurijate seisukohti, kasutab neid oma mõtete toetamiseks või väitleb nendega, hindab ja kommenteerib neid oma uurimuse seisukohast. Viite asukoht Viide ei pea olema lõigu v lause lõpus; viide on seal, kus ta sisu järgi peab olema (nt nime, teose v uurimuse pealkirja, mõiste, lauseosa, lause v lõigu järel). Kohe nime järel asuvates viitesulgudes seda nime ei korrata (Nt: Kuusk (2005: 12) tõstatas küsimuse...). Kui viide kehtib ühe lause kohta, on viitesulud enne lõpupunkti. Kui viide kehtib mitme eelneva lause kohta, lõpetatakse viimane viidatud lause punktiga ning järg- nevad viitesulud (mille sees olev viide lõpetatakse vahel omakorda punktiga). Sõnastusest või teksti liigendusest peab olema selge, millisest lausest algab viidatav osa. Viite kuju
Joone all kasutatakse põhitekstist väiksemat kirja. MS Wordis paigutatakse joonealused tekstid paika menüüs ,,Insert" leiduva käskluse ,,Footnote" abil. Nii toimides on joonealune märkus alati samal leheküljel kui vastav viitenumber tekstis. Numbriline viitamine Numbrilise viitamise puhul märgitakse vastava tekstiosa järel sulgudesse viidatava allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja raamatute puhul ka lehekülje number, kust andmed pärinevad; artiklite puhul viitesulgudes lehekülgi ei näidata. Viide võib olla nii ümar- kui nurksulgudes. Nt: (11, 34) või [17, lk 78]. Numbriline viitamine on kõige vähem informatiivne ja seetõttu kõige vähem soovitatav süsteem. Numeratsioon võib töö koostamise käigus uute viidete lisandudes kergesti sassi minna, mistõttu on kasulik algul ikkagi autorite nimesid kasutada. 18 Nimele ja aastaarvule viitamine
valemid jne. Ei viidata: üldtuntud faktid ja üldised teadmised, mis on pärit nt kooliõpikutest, üldjuhul ka teatmeteoste informatsioon (kui see pole just spetsiifiline info ja põhjalikumaid andmeid mujalt ei leia). Viite asukoht - Viide ei pea olema lõigu v lause lõpus; viide on seal, kus ta sisu järgi peab olema (nt nime, teose v uurimuse pealkirja, mõiste, lauseosa, lause v lõigu järel). Kohe nime järel asuvates viitesulgudes seda nime ei korrata (Nt: Kuusk (2005: 12) tõstatas küsimuse...). - Kui viide kehtib ühe lause kohta, on viitesulud enne lõpupunkti. - Kui viide kehtib mitme eelneva lause kohta, lõpetatakse viimane viidatud lause punktiga ning järgnevad viitesulud, mille sees olev viide lõpeb omakorda punktiga. Sõnastusest või teksti liigendusest peab olema selge, millisest lausest algab viidatav osa. Tsitaat
annaabi.ee 
