sulgudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõrkeelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse käändelõpp ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa. Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“). Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 4.2.2. Arvud tekstis Arvud kirjutatakse numbritega, ühekohalised arvud aga sõnadega (210 kuulajat, kolm aastat). Järgarv lõpeb punktiga. Arvu suurusjärk kirjutatakse sõnadega (1,2 miljonit või 3,2 tuhandikku).
sulgudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõrkeelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse käändelõpp ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa. Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“). Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 4.2.2. Arvud tekstis Arvud kirjutatakse numbritega, ühekohalised arvud aga sõnadega (210 kuulajat, kolm aastat). Järgarv lõpeb punktiga. Arvu suurusjärk kirjutatakse sõnadega (1,2 miljonit või 3,2 tuhandikku).