80 100% absoluutsest vaesuspiirist (1997.a 1001 1250 krooni). (Ibid.) Vaesuse riskipiirkond määratleb subjektid, kes ei ole vaesed, kuid kes on kõrges vaesusriskis ning haavatavad mistahes negatiivsete elusündmuste poolt. Vaesuse riskipiirkonna alumiseks piiriks on absoluutne vaesuspiir ning ülemiseks piiriks sellest 20% kõrgem sissetulekute tase (1997.a 1251 -1500 krooni tarbimisüksuse kohta). (Ibid.) Viitatud allikad 1. Medar M. Sotsiaalteenused kellele, miks ja kuidas? Pärnu: 2002, TÜ Pärnu kolledz, 2. Paavel V. Koduta inimese hoolekanne Eestis. Tallinn: 2003. 3. Paavle S. Kodutute tugikeskus pakub tulijaile inimlikku mõistmist 3. märts 2006 [http://tartu.postimees.ee/050306/tartu_postimees/193755.php] 18.10.2009 4. Sotsiaalministri määrus nr. 11 Sotsiaalministeerium, 18. jaanuar 2005.a. [https://www.riigiteataja.ee/ert/get-attachment.jsp?id=899236] 17.10.2009 5
(Ibid) 5.10 Märgistus Piimatoodete märgistamisel tuleb arvestada kehtivate õigusaktide nõudeid. 2012. a. sügisel on veel jõus Vabariigi valitsuse määrus nr 324 „Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja 169 märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord“. Juba on jõustunud ning kohaldatakse alates 13.dets. 2013.a. (mõningate eranditega) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1169/2011, mis muudab määruses 853/2004 viitatud direktiivi 2000/13/EÜ nõudeid. Märgistus võib olla kantud pakendile, dokumendile, teatisele, etiketile, rõngaskinnisele vm kraetüüpi kinnisele. Tunnustatud ettevõtetele omistatakse kordumatu tunnustamise number, mille käitleja peab kandma pakendile. Piimatoodete pakendile tuleb kanda ID- märk - ovaal, milles on EE, tunnustamise number ja EÜ. Erandina piimatööstustele on lubatud ttevõtte tunnustamise numbri näitamise asemel viidata ümbrisele või pakendile,
annaabi.ee 
