Migrantidele pakuti paremaid töö- ja elamistingimusi, kui eestlastele. Hoolimata ümberrahvastamispoliitikast ei segunenud põliselanikkond sisserännanutega. Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra halvenemise. Üks peamisi looduse reostajaid oli Nõukogude armee koos oma sõjaväebaasiga. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine suurendas rahva seas sotsiaalset pessimismi. Sellele viitasi järjest suurem alkoholitarbimine ja enesetappude arv. Kultuurielu põhijooned Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine lõhestasid eesti kultuuri kaheks. Kogu vaimuelu sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all. Eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Olenemata valitseva reziimi suhtelisest liberaalsusest või
Migrantidele pakuti paremaid töö- ja elamistingimusi, kui eestlastele. Hoolimata ümberrahvastamispoliitikast ei segunenud põliselanikkond sisserännanutega. Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra halvenemise. Üks peamisi looduse reostajaid oli Nõukogude armee koos oma sõjaväebaasiga. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine suurendas rahva seas sotsiaalset pessimismi. Sellele viitasi järjest suurem alkoholitarbimine ja enesetappude arv. Kultuurielu Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Paljud eesti haritlased pagesid Teise maailmasõja järgselt Läände. Ligikaudu lahkus kodumaalt 120 kirjanikku ja kunstnikku, 40 ajakirjanikku, 120 teadlast, 500 arsti ning üle 500 inseneri ja tehniku.
annaabi.ee 
