niiskus (suhteline niiskus kasvupinnal ≥ 75…80 %); temperatuur (0...+50°C, kuid arenguks parim temperatuur on +20...+35 °C); kasvualus (piisavalt toitaineid, aluselisus pH 5...6); sobivate kasvutingimuse esinemise aeg. Mikrobioloogilist kasvu mõjutab veel õhu liikumine, soojus- ja valguskiirgus. Hallitusseene kasvuks kriitilise suhtelise niiskuse sõltuvus temperatuurist, vt. Joonis 4.1. Joonis 4.1 Hallituse kasvuks soodsad keskkonnatingimused puidul (vasakul: Viitanen 2001, paremal: Sedlbauer 2001, Clarke et al. 1998 ja Hens 1999). Joonis 4.2 Hallituse kasvuks soodsad keskkonnatingimused erinevatel materjalidel (Sedlbauer 2001, vasakul) ja keskkonnatingimuste mõju hallituse maksimaalsele tasemele (Viitanen 2001). 55 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 4.1 ja Joonis 4
toimivust: mikrobioloogilise kasv (hallitus, mädanik); veeauru kondenseerumine. Nende kahe tingimuse teket tuleb vältida. Veeauru kondenseerumine toimub suhtelise niiskuse 100 % juures (veeauru osarõhk on võrdne küllastusrõhuga). Hallituse teket mõjutavad mitmed tegurid, kusjuures niiskus ja temperatuur on tavaliselt kõige määravamad. Mikroorganismide kasvu vältimiseks peab suhteline niiskus materjali pinnal olema alla 75…80 % (Adan 1994, Viitanen and Ritschkoff 1991, Rowan jt. 1999). Mikroorganismide kasv sõltub lisaks suhtelisele niiskusele ja temperatuurile veel ka materjalist, millel kasv aset leiab (vt. Tabel 7.1). Hukka & Viitanen 1999) poolt esitatud matemaatilise mudeli abil on võimalik hinnata hallituse kasvu riski puidu pinnal, kusjuures hallituse kasv on võimalik, kui suhteline niiskus on kõrgem, kui (vt. valem 5.1, Joonis 5.6): 0.00267 t 3 0.160 t 2 3
annaabi.ee 
