· Kõigile töös esitatud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata. Mööndus tehakse eelpool mainitud kõigile teadaolevatele faktidele. Siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Viitamine · Võõraste mõtete esitamist enda omade pähe käsitletakse plagiaadina- hinne ,,1", mis ei lähe vaidlustamisele. · Viitamistehnikaid on mitmeid. Järgnevalt on välja pakutud kolm võimalikku. Esimene võimalus on nime/aasta viitamine, mille puhul viidatakse teksti sees autori(te) perekonnanime(de)le ja ilmumisaastale. Kui viidatakse raamatule, tuleb ilmumisaastale lisada ka leheküljenumber, kust viide pärineb. Sel juhul pannakse viite viimast lauset lõpetav punkt sulgudes oleva viite kirje järele. Näide: Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha
tekstist peab olema selgelt nähtav, kust ühe autori refereering algab ja kus lõpeb. Näiteks: Edu saavutamisele suunatud eesmärkidega õppija soovib näidata oma häid võimeid ja oskusi ning tõestada enda võimekust võrreldes teistega (Covington, 2000: 23). Õppimise protsessi asemel keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed pigem õppimise tulemusele (Eppler ja Harju, 1997: 109). 21 Viitamistehnikaid on mitmeid. Järgnevalt on välja toodud TJG-s nõutav tehnika. Oluline on, et kogu uurimistöös viidataks ühesuguse süsteemi alusel. Viitamine toimub teksti sees ja viide pannakse refereeritud lause lõppu. Viites kajastub autori perekonnanimi, teose ilmumisaasta ja leheküljenumber (kui pole leheküljenumbrit, siis ilma). Pööra tähelepanu koma ja kooloni asukohale! Näiteks: Edu saavutamisele suunatud eesmärkidega õppija soovib näidata oma häid
annaabi.ee 
