jätkas Paukson: ,, Alver on võrrelduist küll ainealalt kitsapiiriliseid, kuna ta peaaegu ei tegele otseselt välismaailmaga; ta on neist kahtlemata ka romantilisim ja ägedam, kuigi ta impulssidest vaevalt kunagi jääb lahku vaatlev mõte." Ainus, mis teda ,,Tolmus ja tuules" häiris, oli maailmakultuuri varamust ammutav vihjelisus: ,,Küll aga võib mõtteluulelgi värskust vähendada see, kui kõiki teemasid käsitellakse kaudselt, viitamisi kas sümbolite või isegi allegooriate kaudu, kui peaaegu kuskil ei pääse esile reaalsushõnguline ruum ega aeg." Uuenenud kunstimõistmise võttis Betti Alver kokku luuletuses ,,Suurest haardest": Nopi suuri teri kõrtest, kõigist elu surutõrtest rõõmsalt maitse, aga kindlalt hoides piiki
Esimesed kristlased ei piirdunud vaid pühakirjaga, ilmutus hõlmas ka muid kirjutusi ning ka liturgiate kirjeldusi, piiskoppide kogude otsuseid jms. Aga mis sai otsustavaks? Miks osad on ortodokssed ja mis mitte? Esimeste kristlaste kogunemistel loetud tekstide hulka kuulus ka tekste, mis tänapäeval pühakirja ei kuulu, osasid mainitakse ka tänapäeval, nt Didache – 12 apostli õpetus (jumalateeenistlusliku korra õpetus, u 1.-2. saj). Selle kõrval on viitamisi ka kanoonilistele kirjutistele, kuid neile ei viidata kui teistest autoriteetsematele. Seega 1.-4. sajandini ei ole selge, mis on ÕIGE. Kuigi vaikselt hakkas tekkima eristus õigete ja vähemõigete vahel. Saab rääkida kolmest tingimusest: - Teos pidi olema kogu oma ulatuses enamiku jaoks ortodoksne, ühtselt vastu võetav. Seepärast nt Tooma evangeelium loosi ei läinud, kuna oli mõjutatud gnostitsismist. - Apostellik järjepidevus