· Sünninimi oli Eugenia Moorberg · Oli luuletaja, laste- ja näiteajakirjanik · 1917.aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike-Maarja ümbruses · 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis · 1936. aastal abiellus August Sangaga ja asus Tartusse elama Millest kirjutas · Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi · Saksa okupatsiooni ajal kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet Põhiprobleemid luuletustes · Armastus · Hiljem aga kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega Millised kogud on ilmunud · "Maantee tuuled" ( 1938 ) · "Rannapääsuke" ( 1962 ) · "Kevadised koplid" ( 1966 ) · "Kuukressid" ( 1969 ) · "Antud ja võetud" (1981, 2.trükk 1985 ) Luuletuste kujunduslikkus ·
natsionalismis süüdistatuna 1950-1955 a. Kirjanike Liidust välja heidetud, sellega kaasnes avaldamiskeeld. Kui Kersti Merilaas Tartusse elama läks, liitus ta arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled" (1938 Tartu). Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Saksa okupatsiooni ajal ja esimeste sõjajärgsete aastate surutises kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud ,,Rannapääsuke" (1962), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969). Merilaas on avaldanud ka lühiproosat. Ta luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, prantsuse, ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt. keeltesse. Rohkesti
. II KERSTI MERILAASI LOOMING 2. 1 Kersti Merilaasi nooruslooming Kersti Merilaasi nooruslüürika on valdavalt realistlikku põhitüüpi, eelistab lihtsaid klassikalisi vorme, sundimatut metafoorikat ja loomulikku, kõnekeelele lähedast sõnastust. 5 Kersti noorusluule ilme kujundavad ennekõike meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Kersti debüteeris 1935 luuletustega ,,Loomigus". Sinna saatis ta veel mitu tsüklit. Neist ilmub ridamisi ära viis luuletust veel sama aasta numbrites: juulis ,,Usutunnistus" ja ,,Õhtul", septembris ,,Sügise laul", ,,Kord enda ma päriseks ära annan" ja oktoobris ,,Jõuluöö laudas". Tartusse asumisel liitus arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled".(Tartu 1938)
annaabi.ee 
