Püha Liiduga ühinesid kõik Euroopa konservatiivsed monarhid, paavst ei saanud ühineda skismaatikutega. Inglismaa puhul aga lükkas parlament tagasi igasuguse interventsiooniõiguse. Seega kujuned nüüd Inglismaast euroopa liberaalide pelgupaik. II 3.2. Inglismaa eestvõttel sõlmiti veidi hiljem Nelja Riigi Liit e. Nelikliit (Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisi), millest peale Prantsusmaa liitumist 1818 kujunes Viisikliit. See liit funktsioneeris suurriikide klubina, mis jälgis Euroopa kooskõla toimimist. II 3.3. “Metternichi süsteemi” eesmärgiks oli Euroopas muutumatu tasakaalu ja püsiva rahu saavutamine. Selle tagamise vajalikuks tingimuseks oli süsteemi loojate arvates absolutismi taastamine kõigis riikides, s.t. et valitsejal pidi olema piisavalt palju võimu ja alamad pidid alandlikult kuuletuma. Püha Liit ja Nelikliit kaitsesid neid põhimõtteid
suruti Püha liidu poolt maha. Ainuke riik, kes Püha liiduga ei ühinenud, oli Inglismaa Inglismaa parlament lükkas tagasi selle punkti, et Pühal liidul on õigus sekkuda ja saata oma väed teistesse riikidesse. Inglismaast sai liberaalide peidupaik. 2) Nelikliit Koosnes neljast riigist Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa. Hiljem sai Nelikliidust Viisikliit, sest liitus ka Prantsusmaa. Riigid saavad korrapäraselt kokku ja arutavad suuri ning olulisi probleeme, et tagada rahu Euroopas. Riikidel olid ka omad huvid, millest loobuda ei tahetud see, mis neid riike tülli viis, oli Balkan (idaküsimus). Kas Prantsuse revolutsiooni põhjused leidsid lahenduse Prantsuse revolutsiooni käigus? 5 alateemat:
annaabi.ee 
