1990. a lepingut täiendati. Leping sätestab kontrolli isikute üle, kes saabuvad EL-i mitteliikmesriikidest. Schengeni õigusruumis võib riigipiire ületada igal pool isikut tõendamata, sest piirikontroll sisepiiridel üldiselt puudub. Lennukiga reisides on eraldi koridorid viisaruumi seest ja väljastpoolt tulijatele. Schengeni lepinguga ühinenud riigid on kooskõlastanud viisanõuded, mis tähendab, et liikmesriikidel on ühtne nimekiri viisavabadest ja viisakohustuslikest riikidest. Ka elamisloa taotlemise eeskirjad on ühtlustatud. Eesti kodanikul on õigus viibida kõigi Schengeni lepinguga liitunud riikide territooriumil 90 päeva poole aasta jooksul. Kõigis Schengeni riikides viibitud päevade arv liidetakse kokku. Kaitsmaks liikmesriikide julgeolekut ning tõkestamaks organiseeritud kuritegevuse levikut, on Schengeni maade vahel loodud Schengeni Infosüsteem (SIS). Schengeni
julgeolekukaalutlustel Iirimaa ja Suurbritannia. 1990. a lepingut täiendati. Leping sätestab kontrolli isikute üle, kes saabuvad EL-i mitteliikmesriikidest. Schengeni õigusruumis võib riigipiire ületada igal pool isikut tõendamata, sest piirikontroll sisepiiridel üldiselt puudub. Lennukiga reisides on eraldi koridorid viisaruumi seest ja väljastpoolt tulijatele. Schengeni lepinguga ühinenud riigid on kooskõlastanud viisanõuded, mis tähendab, et liikmesriikidel on ühtne nimekiri viisavabadest ja viisakohustuslikest riikidest. Ka elamisloa taotlemise eeskirjad on ühtlustatud. Eesti kodanikul on õigus viibida kõigi Schengeni lepinguga liitunud riikide territooriumil 90 päeva poole aasta jooksul. Kõigis Schengeni riikides viibitud päevade arv liidetakse kokku. Kaitsmaks liikmesriikide julgeolekut ning tõkestamaks organiseeritud kuritegevuse levikut, on Schengeni maade vahel loodud Schengeni Infosüsteem (SIS)
narkokaubanduse, rahvusvahelise kuritegevuse, illegaalse immigratsiooni vastu. Ühinenud pole julgeolekukaalutlustel Iirimaa ja Suurbritannia. 1990 täiendati. Leping sätestab kontrolli isikute üle, kes saabuvad EL-i mitteliikmesriikidest, sisepiiridel kontroll reeglina puudub. Schengeni lepinguga ühinenud riigid on kooskõlastanud viisanõuded, mis tähendab, et liikmesriikidel on ühtne nimekiri viisavabadest ja viisakohustuslikest riikidest. Ka elamisloa taotlemise eeskirjad on ühtlustatud. Eesti kodanikul on õigus viibida kõigi Schengeni lepinguga liitunud riikide territooriumil 90 päeva poole aasta jooksul. Kõigis Schengeni riikides viibitud päevade arv liidetakse kokku. Pikemaajalisemaks viibimiseks on vajalik viisa olemasolu. Pikaajalised või tööviisad kuuluvad sihtkohamaa rahvusliku õiguse valdkonda ja neid saab taotleda vastavate riikide välisesindustest.
annaabi.ee 
