Ka elamisloa taotlemise eeskirjad on ühtlustatud. Eesti kodanikul on õigus viibida kõigi Schengeni lepinguga liitunud riikide territooriumil 90 päeva poole aasta jooksul. Kõigis Schengeni riikides viibitud päevade arv liidetakse kokku. Kaitsmaks liikmesriikide julgeolekut ning tõkestamaks organiseeritud kuritegevuse levikut, on Schengeni maade vahel loodud Schengeni Infosüsteem (SIS). Schengeni viisa väljastamisest keeldutakse, kui viisataotleja on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, seda ka juhul, kui isik on kantud nimekirja riigi poolt, kelle territooriumile sisenemiseks ta konkreetselt viisat ei taotle. Ka nende riikide kodanikele, kes Schengeni ruumi saabumiseks viisat ei vaja, kuid kes on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, võidakse keelata Schengeni ruumi sisenemine Vene kodanikud ja «halli passi» omanikud, kellel on Eesti elamisluba, saavad Schengeni viisata Euroopas reisida 90 päeva poole aasta jooksul
Ka elamisloa taotlemise eeskirjad on ühtlustatud. Eesti kodanikul on õigus viibida kõigi Schengeni lepinguga liitunud riikide territooriumil 90 päeva poole aasta jooksul. Kõigis Schengeni riikides viibitud päevade arv liidetakse kokku. Kaitsmaks liikmesriikide julgeolekut ning tõkestamaks organiseeritud kuritegevuse levikut, on Schengeni maade vahel loodud Schengeni Infosüsteem (SIS). Schengeni viisa väljastamisest keeldutakse, kui viisataotleja on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, seda ka juhul, kui isik on kantud nimekirja riigi poolt, kelle territooriumile sisenemiseks ta konkreetselt viisat ei taotle. Ka nende riikide kodanikele, kes Schengeni ruumi saabumiseks viisat ei vaja, kuid kes on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, võidakse keelata Schengeni ruumi sisenemine Vene kodanikud ja «halli passi» omanikud, kellel on Eesti elamisluba, saavad Schengeni viisata Euroopas reisida 90 päeva poole aasta jooksul
riikide välisesindustest. Eestis elavad välismaalase passiga inimesed vajavad Schengeni riikide külastamiseks endiselt viisat. Sama 31 kehtib ka Eestis elavate välisriikide kodanike suhtes, kellega Schengeni riikidel kehtib viisakohustus. Viisa saamiseks tuleb pöörduda reisi põhisihtkoha saatkonna poole. Kui reisi põhisihtkoht puudub, peab viisataotleja küsima viisat esimesena külastatava riigi saatkonnast. Selleks, et uued liikmesriigid saaksid ühineda Schengeni viisaruumiga, tuleb eelnevalt kasutusele võtta Schengeni infosüsteem. Eestil tuleb muuhulgas tagada tõhus kontroll Eesti-Vene piiril ja riigisisene sisserände järelevalve. Eesti ei ühine Schengeni lepinguruumiga enne 2007. aastat. 1986-85 tõusis vaesemate liikmesriikide Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaania sissetulek ühe elaniku kohta 66%-lt liidu keskmisest 74%-ni
annaabi.ee 
