Võõraste inimeste juuresolekul ei sinatata, isegi kui omavahel olles öeldakse sina. VISIITKAART Tarbeese heledat tooni, mitte läikiv vaid pooriline. Era number kirjutatakse kaardi tagumisele poolele kui vajalik. Kui keegi jätab sulle kaardi firmasse siis tuleb 24 h jooksul ühendust võtta.kellegi visiitkaarti ei tohi teistele edasi anda. Firma visiitkaart on firma üldandmetega, võiks peal olla ka väike plaan kuidas firmasse jõuda, seda kaari võib edasi anda. VIISAKUSVISIIT Juhi ja delegatsiooni juhi vahel juhi kabinetis u 30 min, istutakse puhkenurgas, mitte juht oma laua taga, kohta pakkuda diivanil mitte tugitooli ( ainult juhul kui diivanit ei ole, siis tugitoolid kõrvuti), külaline istub juhi paremal käel. Külaline ei istu enne kui kabineti omanik. Võiks olla kohvilaud, kohvi koos suhkru ja koorega. Arutatakse läbi ajakava. Kohvi valab keegi teine (sekret.) esimesena külalisele ja siis juhile ning lahkub ruumist
Rootsi suhtus sellisesse liitu eriti vaoshoitult. Rootsi tegelikult kartis, et enne maailmasõda Läänemere aladel valitsenud jaotus võib tagasi tulla. Sellepärast kujutaks selline liitumine Rootsile erilist ohtu. Rootsi huvides oli takistada Soome libisemist lõunanaabrite liitu. Rootsil tuli Baltimaade osas piirduda kult. ja maj. kontaktidega. Soome kurss pidi olema suunatud Skandinaavia riikidele. Riigivanem Tõnisson tegi 1928 visiidi Stokcholmi ja kun. Gustav V 1929 Tallinnasse. Vaid viisakusvisiit. 13 1930ndatel Rootsi huvi Eesti vastu ei kasvanud. Et Rootsi on valmis arendama Balti riikidega kultuuri ja majandussuhteid ja koostööd Rahvasteliidus, aga liitlassuhetesse nendega Rootsi ei astu. Koostööd häiris ka riigikorra erinevus. Eestis autoritaarsed suundumused, Skandinaavias tugevnesid demokraatia ja sotsialism. Poolaga 20. saj alguses tekkinud Eesti iseseisvuse mõte oli maailmasõja aastail tuge saanud Läänemere
annaabi.ee 
