kitsastesse reeglitesse, valitseb meie kommetes labane ja petlik ühetaolisus ning näib, nagu oleksid kõik vaimud visatud ühte ja samasse valuvormi: kogu aeg viisakus nõuab ja sündsus käsib; kogu aeg järgitakse tavasid, mitte kunagi omaenese vaimulaadi. Enam pole ei siirast sõprust ega tõelist lugupidamist ega õiget usaldust. Kahtlused, umbusk, hirmud, vihkamine ja reetmine peidavad vahetpidamata selles ühetaolise ja salakavala viisakusloori all, selle nii kõrgelt kiidetud peenekombelisuse taga, mille me võlgneme oma sajandi valgustatusele. Ei sõimata toorelt oma vaenlast, vaid laimatakse teda osavalt. Rahvuslik vihkamine hääbub, aga koos sellega ka isamaaarmastus: põlatud harimatus asendatakse ohtliku skeptitsismi ja küünilisusega. Niisugune ongi puhtus, mille meie kombed on saavutanud; sel viisil me olemegi saanud vooruslikeks inimesteks. Ja tuleb tunnustavalt esile tõsta Kirjanduse, Teaduse ja
Tänapäeval valitseb meie kommetes labane ja petlik ühetaolisus, kogu aeg viisakus nõuab ja sündsus käsib. Kogu aeg järgitakse tavasid, mitte kunagi omaenda vaimulaadi. Ei julgeta enam näida sellisena, kes ollakse. Seepärast ei tea sa kunagi, kellega on sul tegemist. Missugune pahede eskort saadab seda ebakindlust! Enam pole ei siirast sõprust, tõelist lugupidamist ega õiget usaldust. Kahtlused, umbusk, hirmud, vihkamine ja reetmine peidavad end selle ühetaolise ja salakavala viisakusloori all, selle nii kõrgelt kiidetud peenekoelisuse taga. Ehkki ei ole üksühest seost välise kombekuse ja sisemise kõlbluse vahel - inimene võib olla vägagi kõlbeline, ent kommetest mittehooliv, või vastupidi, vägagi kombeline ja viisakas, ent sügavalt kõlblusetu -, on kombest lugupidamine inimese sotsiaalne kohus teiste inimeste vastu. Vabad kombed tähendavad tavaliselt kasvatamatust. Schumacheri sõnadega öeldult: keha