35. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 36. Mis vahe on lõppväärtustel ja abistavatel väärtustel? Sõnastage eluline/praktiline näide. Lõppväärtused on soovitavad seisundid ja abistavad väärtused on instrumentaalsed. Näiteks instrumentaalsed väärtused on rõõmsameelsus, ambitsioon, enesekontroll, julgus,viisakud, ausus, kujutlusvõime, loogiline mõtlemine. Lõppväärtused on väärtused mida inimene soovib saavutada oma elu ajal, näiteks tõeline sõprus, küps suhe, eneseaustus, õnn, sisemine harmoonia, vabadus, mõnu, sotsiaalne tunnustus, tarkus, turvaline pere. 37. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta
Vandekohtu ajal Venemaal (jurist Kooni). Asi, kus üks mees tappis oma naist ära. Kaitse oli ehitatud emotsioonile. Menetlusõiguses tuleb sisse võistlevuse põhimõte. KÕ koht õigussüsteemis: miks on käitumisreeglid? Seadus on käitumisreeglite kogum (ka teised õigusaktid). Nende ülesanne on reguleerida inimeste vaelisi suhted, ühiskonnas toimuvad suhteid. Need reeglid on grupeeritud, nt. asjaõigus, võlaõigus jne. kõik nad on sotsiaalsed normid (+ viisakud, kombid, tavad, korporatiivsed nagu grupeeringutel ka). Nendes sotsiaalsetes normides on erikohal õigusnormid, sest nende täitmine on tagatud riigi sunniga. Milleks on vaja normid? Normid panevad teatud raamid ühiskonna käitumisele, et vältida hullu käitumist. Üldistest normidest on osa, mille eesmärgiks on kaitsta isikud ja õiguskorda isikuvastaste ründate eest. Rõhutatakse karistusõiguses. PS on ka need loetletud, kuid puudub sanktsioon. Sanktsioon