Jah, kui hambapastatuubist enam ussikest välja ei meelita, tuleb see taara päris minema visata. Ja vahel pole tõesti mõtet hakata lihaverist kilekotti puhtaks küürima. Selle pressib Ann vürfliks ja pistab kasutu pastatuubi kõrvale. Sääraseid jäätmeid koguneb Anne elamises kuu jooksul nii palju, et need mahuvad lahedasti vanasse tühja kohvipakki. Ülejäänud kraam kaob kõik kas taaraautomaati, pakendikirstu, ahju või kompostihunnikusse. Loodus priiskamist ei salli, teab Ann. Viisaastakuga uueks inimeseks! Näidet, kuidas loodus on kokkuhoidlik ja säästlik, roheliselt mõtlev peremees, ei pea kaugelt otsima. Hakatuseks on hea vaadata enda sisse. Just sel sekundil sünnib miljonites rakkudes teie kehas eeskujulik jäätmekäitlus: raku osised võetakse pilbasteks, sorditakse ja pakendatakse põhimõtteliselt prügikottidesse. Tegelikult võiks kirjeldatud toimingut nimetada ka ökomatuseks, sest see on raku planeeritud surma ehk apoptoosi lõppfaas.
põllumajandustootjate kooperatiive. Nendes säilitasid pered formaalse omandiõiguse oma maatükkidele, kuid maad hariti koos ja saak jagati vastavalt sellele, kui suur oli iga perekonna osalus maas. Talvel 1955-1956 hakati kooperatiive liitma nn laiendatud tootmiskooperatiividesse. Need olid ühismajandid, milles maa eraomand oli likvideeritud ja liikmeid tasustati ainult töö järgi. Esimese viisaastakuga kahekordistus Hiina tööstustöödang. Suur Hüpe ja tülliminek Nõukogude Liiduga Tekkis Saja Lille liikumine, mille kõige häälekamaid kritiseerijaid karistati, teisi intelligente sunniti aga osalema nende hukkamõistmises. Rasketööstus kasvas viis korda kiiremas tempos kui põllumajandus. Lisaks avaldati ka rahulolematust ühejuhisüsteemi suhtes, mis
ja muud vahendid tööstusesse. Tööstuse areng peab toimuma talurahva arvelt. Buhharin ja Rõkov olid veendunud tööstuse arendamise vajalikkusest, kuid leidsid, et seda tuleks teha siiski mõõdukalt. Stalin püüdis esialgu hoida keskjoont kahe rühmituse vahel. Pärast Trotski purustamist hakkas Stalin üle võtma üliindustrialiseerimise mõtteid. Industrialiseerimist seostatakse NL-s ennekõike esimese viisaastakuga, Riiklik Plaanikomitee hakkas neid välja töötama 1926, kuulutati välja 1.okt 1928. Viisaastaku tähtsaimaks ülesandeks oli järele jõuda arenenud lääneriikidele tööstustoodangu kogumahu poolest. Taheti järele jõuda esimese viisaastakuga. Tolleks ajaks oli USA-st maha jäänud u 50 a võrra. Oli vaja muuta majanduse struktuuri sel moel, et tööstus tõuseks esikohale, tõrjuks tagaplaanile põllumajanduse.
annaabi.ee 
