5. Tsementeerida h = ......; HRC ..... 6. Valukalded .... Koostejoonis a) Tükitabel, kõik elemendid (detailid), alakoostud, standardsed tooted, materjalid b) Joonisele kantakse gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus) ning mõõtmed, millega tuleb arvestada antud koostu kokkumonteerimisel või ühendamisel teiste koostudega, avade jaotusringjoone mõõtmed jne c) Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoone vahekaugust d) Veotelje lõige A-A , kõik elemendid on mõõtkavas e) Keermesliide, keermesniit pideva peenjoonega f) Tihend viirutusjooned risti omavahel ja kinnitatud soones, tihendi otspind ei kontakteeru teise pinnaga g) Distantspuksid on nihutuse vältimiseks mööda telge h) Laagersõlm (laagerdus) on korrektselt vormistatud, joonistatud 3 Detailijoonis eskiis
Väli [ Select All ] – võetakse kõik täppismääramised korraga kasutusele (seda küll ei soovita, sest vähegi keerukama joonise puhul, kus on üle kahe-kolme joone ja iseloomuliku punkti, tekib siis segadus. Options – klõps avab käsu OPTIONS kaardi Drafting mille abil saab seadistada punkti asukoha täppsimääramise eriomadusi, nagu märgendite suurust ja värvust, sihiku suurust, kasutatavust erilistel juhtumitel – näiteks isegi viirutusjoone suhtes jne. Haaramismooduste valikuaknal on soovitatav seadistamist alustada klõpsuga väljal [ Clear All ], et kustutada kõik senised seadistused, sellega seadistatakse põhimuutuja OSMODE = 0. Punkti asukoha täppismääramisel joonise geomeetria alusel tuleb kontrollida ka põhimuutujat OSNAPCOORD, mille väärtus peaks olema “vaikimisi “ = 2: OSNAPCOORD = 0 – jooniselt leitud punkti asukoht on eelistatuim, võrreldes sõrmiselt sisestatuga;
annaabi.ee 
