Ennetamiseks tuleb kollapalaviku vastu tegema tõhusa ja turvalise vaktsiini ja oluline on sääsehammustuse vältimist ohtlikes piirkondades. Dengue viiruspalavik on kiire levikuga viirus maailmas, mis põhjustab üle 100 miljoni nakkuse igal aastal. Seda haigust esineb rohkeb kui 100 troopilises ja subtroopilises riigis Aasias, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Vaikse ookeani lääneosas maades. Seda viiruspalavikku on kirjeldatud juba ka antiikaegses kirjanduses ja esimene epideemia oli Manilas 1953. aastal. Epideemiad on tavaliselt linnades või ülerahvastatud linnaosades. Kirde-Aasias on dengue palavik üks kõige sagedasem hospitaliseerimise ja surma põhjus lastel. Koolerabakter levib vee ja toidu kaudu ning kokkupuutel nakatunud väljaheidetega. Nakatutakse joogivee või toiduks ette nähtud mereandide (austrite, kalade jm) kaudu. Kooleratekitajad toodavad
Kopsuvormi suremus ravimata juhtudel on üle 85%.[7] Soolevormi iseloomustab seedetrakti äge põletik. Esimesed haigusnähud on iiveldus, isutus, oksendamine ning palavik. Sellele järgneb kõhuvalu, veriokse ning verine kõhulahtisus. Soolevormi puhul on suremus kõrge, ravimata juhtudel ületab 85%. Juhul, kui tüsistusi (soole mulgustumine, septiline šokk) ei teki, paraneb haige umbes 2 nädalaga.[5] 10 DENGUE VIIRUSPALAVIK Dengue viiruspalavikku palavik nimetatakse ka “Kontimurdev” palavik ehk Breakbone fever. Dengue-viiruse leviala laieneb pidevalt inimeste populatsiooni suurenemise ning linnastumise tõttu. Viirust edasikandvad sääseliigid leiavad elukoha järjest enamates kohtades üle maailma ning viimastel aastatel on haiguse levik muutunud rahvusvaheliseks probleemiks. Kiire levikuga maailmas, Health Watch Center andmetel põhjustab üle 100 miljoni nakkuse igal aastal
annaabi.ee 
